Und ei ole. Kell saab 6. Päike paistab täpselt nii siia sisse. Tegin just need pildid, et mäletada seda haiget hommikut. Mul on selline tunne, nagu ma enam mitte kunagi ei magaks, ei saaks, lihtsalt ei oskaks enam. Oleks see võimalik? Pühapäeva hommik, õues on külm ka, tahaks kodust ära minna, kuhugi pole minna. Tahaks jõlkuda praegu vanalinnas ja vaadata kuidas viimased inimesed koju magama roomavad ja siis minna võtta üks kohv ja kuulata mussi. Mul pole MITTE KUNAGI olnud sellist tunnet nagu praegu, mitte faking kunagi.
No comments:
Post a Comment