cool kids can't die

Käed ütlevad nii palju inimese kohta. Viimasel ajal ma olen üpris sissepoole elav ja see on toonud mulle nii õnne kui ka ebaõnne. Ma arvan, et vale onkuulutada oma saavutustest pidevalt tervele maailmale..tähtis on ise õnnelik olla ja rahul sellega, kes või mis sa oled. Ühesõnaga ma ei taha üldse olla mingi introvert, aga ilmselt see aeg ja ilm ja mingi teatav üksi-tunne on tekitanud selle locked-down feelingu. Tegelikult see kõik kaob kevadega ja juba praegu hakkab vaikselt lahkuma, lihtsalt ma mõistsin, et pean kuidagi selle enda jaoks lahti kirjutama, ehk siis mõistan paremini.

Ülehomme pakime asjad ja siis läheme Itaaliasse, alpid ja ilus päike. Mida veel tahta võib. Loodan, et me istume S'i ja J'ga kuskil üleval mäe otsas palkmajas, joome kuuma kakaod ja võtame päikest, kui me vahepeal sõitmisest väga väsinud oleme. Naljakas on muidugi see, et meil on ainult käsipagas lubatud võtta ja sinna sisse peavad suusa- ja lumelaua saapad mahtuma. Päris hea.

4 nädalat veel 12.klassi ebaametliku lõpuni. 4 NÄDALAT to the end of HIGHSCHOOL.. are you kidding me? I just started?!

don't wish for it, work for it

Nii põnev põnev põnev on. See nädal on lühike nädal ja siis järgmine nädal hakkame tegema saladuskatte all muusikavideot. Ehk siis label'i all - DON'T WISH FOR IT, WORK FOR IT. Tähendab, see on mu isiklik label mille kallal ma töötan praegu. Nagu mental label, mitte ma pole uut firmat asutanud või midagi sellist. Ühesõnaga, mai tea viimasel ajal enam kas uskuda seda, et mida rohkem unistad ja üritad, seda rohkem pärast saad või kui unistad nii ebareaalselt, siis ära parem üldse unista. Samas kui ma olen selle nüüd välja kirjutanud siia, tundub esimene variant ainuõige. Vahel ongi vaja lihtsalt välja kirjutada need asjad, silmade ette, et sa mõistaksid enda või asjade tegelikku olemust. Vahel ma olen mõelnud ka, et need inimesed, kes üldse ei kirjuta oma mõtteid üles, ei tunne tegelikult üldse iseennast eriti või siis on nad just hoopis hästi põnevad ja huvitavad, sest see kõik on veel nende sees? Kindlasti esineb siin ilmas mõlemaid juhtumeid.

Väljas on miiinus 100 ja ma ei tee nalja. Ma tahan juba Itaaliasse ja Londonisse ja Amsterdami ja ma tahan olla koos oma heade sõpradega ja teha head nalja ja ma tahan trippida ringi ja pildistada ja pidutseda ja.. oeh! SO BAD.

See pilt on lihtsalt nii armas ja ilus ja soe, pidin salvestama arvutisse ja pean ka siia lisama.

all this love

Vahepeal on niiii lahedaid asju juhtunud. Reedel olime S'i juures O'ga ja täiesti tavalisest õhtust kujunes välja eluaeg-mäletamisväärt-koosviibimine. Esiteks me jõime veini ära, jäime veits uimaseks, kuulasime igast lugusid. Siis aga tuli hea otsus, et teeme ühed rummikoksid peale, muidu on tuduaeg. Tegime siis need köögis. Hakkasime rääkima igast asjadest ja valisime mussi ja siiis otsustasime, et noh teeme ühed tervisenapsid kah! Mintu siis nimelt. Lõpuks sai ühest tervisenapsist see, et pidi kõige ja kõigi terviseks ka ju ühe shoti veel tegema. Lebotasime põrandal ja kuulasime Goreckit ja siis Black Tables'it. Hiljem kui otsustasime, et ok ei ole diibid ja ei lebota. Andsime S'i suuretoa laual konsa, suuurtele massidele btw.. vähemalt nii me arvasime. Ühesõnaga kõik võimalikud pop ja mitte nii pop lood said ära esitatud telekapultidesse. Lõpuks me olime täiesti võhmal ja kell oli pool 6 hommikul.. otsustasime tellida taksod. Tellisime 2 bussi.
Laupäeval oli E sünna ja tema juures sai nii palju head süüa ja juua nagu jumalad Olymposel. Hiljem siirdusime Noorusesse, kus olid ootamas ees meie armsad klassiõed ja kõik läks väga sujuvalt ja tol õhtul sai külastatud nii mõningaid huvitavaid lokaale näiteks Shooters, Nimeta ja lõpuks Kuku, kus me üritasime vetsus shampust õlle pudelitesse kallata. Väga hea plaan. Ühesõnaga naerda sai nii palju terve õhtu ja üldse mega äge.
Teisipäeval käisime tsikkidega T juures. Ostsime hiinakat 38 euro eest ja siis panime tema juures pidžaamad selga ja sõime ja vaatasime igast vanu videoid ja etendusi. Hiljem lebotasime kõik 7mekesi T voodis ja rääkisime igast maailma klatši.. ulme..ma pole juba ammu nii palju head nalja kuulnud. Mina vajusin esimesena ära ja jäin vaikselt T voodisse magama, teised jaurasid teises toas edasi, aga mai saand magada, sest ma koguaeg hakkasin naerma kui kuulsin nende juttu.. võimatu!! Lõpuks magas C terve öö pmst mu otsas niimoodi et mul oli 30 cm magamisruumi, aga noh see on normaalne eksole! Hommiku oli T teinud 3 taldrikutäit võileibu ja söögiajal hindasime oma range pilguga MTV videoid. Kooli jõudsime veidi hiljem..
Homme on Reis Ümber Maailma esikas ja tõotab tulla ikka hullll - ulme! Kes teab, mis juhtuda võib. Lisaks on veel homme reede niiet UH.

layer cake?

Täna, rääkisin G'ga juttu ja siis me rääkisime mingitest asjadest ja siis jutu lõpus võtsime asja filosoofiliselt kokku... ja siis ta quote'is minu mingit vana ütlust, mille ma olin öelnud paar aastat tagasi ..ta ütles :"Sina kunagi ammu ütlesid mulle seda." Lahe kui kellelegi mitte nii lähedasele inimesele jääb meelde või läheb korda midagi, mis ma talle öelnud olin. Seda polnud ammu juhtunud, et keegi oleks midagi sellist mulle ütelnud.
Täna on reede ja väljas möllab tuulispask. Horisondilt paistab praegu üks roosa triip, aga muidu on kõikjal valge helesinise läikega lumi.
Avastasin, et varsti saab Ryanair'ist minu lemmik transpordivahend... Itaalia suusareis, Londoni ülikoolireis ja Amsterdami puhkusereis.. päris hea, I say! DO NOT LET ME DOWN, RYANAIR!
Zeitgeist'i 3mas osa, mida me koolis täna vaatasime, pani mind mõtlema oma lapsepõlevele ja sellele keskkonnale, kus ma kasvasin. Ma täna terve päev olen üritanud minevikku taaselustada, üritasin luua sidemeid, kuidas minevik on mõjutanud minu olveikku ning ilmselt hakkab mõjutama ka tulevikku. Perekonnas on meil alati olnud sõbralik ja avatud keskkond ning selle osas on kõik hästi. Põhjuseks, miks ma mõnedes aspektides, nagu näiteks vastassooga suhete loomisel olen nii kinnine, on ilmselt see, et juba teismelisena meeldisid mulle alati vanemad poisid ja eks ma lävisin ka nendega, aga nad ei võtnud mind kunagi tõsiselt ja ma sain mitmeid tüngasid ning päris kõvasti naerdi mu üle ja ma mäletan neid hetki kuskil taga ajusopis liiga hästi. Kuigi need ei mõjuta kuidagi mu hetkelist käitumist või muud sellist, siis ma arvan, et neil on oluline roll mu alateadlikus käitumises ning sellest on päris raske vabaneda, kui ei ole just eriti tugevat inimest kõrval. Ma ei ole kunagi see No. 1 girl olnud eriti kellelgi. Ma olen alati olnud see tüdruk, keda kohatakse ning õpitakse tundma ning saadakse väga headeks sõpradeks ning pärast mind tuleb alati see No. 1 girl. Ma nagu valmistaks inimesed selleks ette.. ma olen mingi ettekuulutaja või? No jah, tuleb täita oma funktsiooni siin ühiskonnas.. või ühiskonda vahetada! You know what I mean.

what you did not do, matters the most

Issand kuidas ma naudin viimasel ajal prantsuse keelt. Ma ei tea, miks just praegu, aga mulle lihtsalt praegu nii meeldib. Kunagi tahaks vallata seda keelt täielikult. Hispaania keelt ka ja itaalia ja.. kui 1 on selge, siis pidid teised tegelt kergelt tulema, aga see selleks.
Üldiselt ma siis lõpetan siin 12.klassi eksole, niiet võib oletada, et ma ei ole just kõige õnnelikum ja rahulikum ja chillim inimene maailmas, vaid olen väsinud ja 0-emotsiooniga ja üpris biopolaarne.
Täna tegin Chiabattat ise ahjus ja mu iss ütles, et ta pole kunagi saanud parem chiabattat. Milline kompliment eksole!
Üldiselt valdab mind tulevikuosas veidi morbiidne meeleolu ja ma üritan sellele mitte mõelda, sest minu lille-lapse jaoks on see suur otsus nii raske, et hakkata ise vastutama ja elama oma elu. Ma ei saa oma kassi ja lillegagi hakkama. Kass on näljas ja lill on juba ammu närtsinud.. teadagi.
Tunnistasin endale lõplikult, et mul nõrkus kõigi meesnäitlejate vastu. Neis on mingi tabamatu sära ja mingi seletamatu maailmatajumisvõime, see on lihtsalt maagiline. Ma usun, et neil on ka keskmisest rohkem loovust, vastupidavust ja mängurõõmu, mida mul oleks praegu kuhjaga vaja!

Selles mõttes ma kadestan kõiki, kellel on kuhu joosta.