empty as a fridge

Kuigi mul kõht nüüd tühi ei ole, on ikkagi kuidagi tühi veits seest. Koolist on enam vähem ok ju ja kõik muu on ka täiesti yee, aga there's something haunting me, like a ghost. Eriti friiiki...

Londonis vaatamiseks ...

Pildid, mille tegemist või üldse eksisteerimist ma EI MÄLETA..

Sellised juuuksed?

Stinne blond ja trummar.. normaalne

Lindaline, põhisõber

tahtsin sossamon olla vist

ägedad värvid.. lahedad saapad olid.. enam ei tea kus need on

väga haige töötlus.. ja see fotosessioon üldse.. mv

naisseeeeed... hahahahhahaa

who am I to say I love you

Vaatasin filmi dear John. Nutsin. Ma ei saa aru, mis teema mul on nende usa army filmidega.. aga need on kuidagi eriti eriti. Küünlad põlevad ja külm õhk puhub aknast sisse. Kurb on. Tudule jään nüüd.. ilusa laulu saatel

Clipping

Mute math - clipping on mu uus lemmar lugu, see fitib lihtsalt nii kaunilt. Lehti on terve aed täis ning endalegi uskumatult on sügis. Tahtsin kirjuda, kus ma tahaks täpselt aasta pärast olla ja kuidas. Ma tahan istuda Mac'i läpakaga oma voodi peal Londonis, kuulata Mutemath - Clipping'ut. Käies ülikoolis ning olles kõige uue üle niii õnnelik ja üldse niii nii õnnelik!!! Ma tahan minna metroo peale T ja O'ga, miitida mingite uute sõpradega kuskil eriti cosy's kohvikus ja rääkida juttu oma täiesti uues elus.

Aga täna õhtul jätkame Tallinna kangialustes ruumides, kus toimub Cath'i ametlik sünnipäev! Awesome I say!

ja kõige muu kohapealt.. I'm working on it!

crying angels needs a soldier

Reedel käisime peol. Me and Lyz and Avy and Lyna and Cat and soo many others. Krahlis läks jutuks ära ja sai natuke purjutatud ka. Hiljem liikusime edasi Balou'sse, kus olime listis, faaa, äss tunne, lazers pidu ja dj'del olid maskid ees ja paksult rahvast täis. Eriti haigelt lahe. Võtsime väiksed Balou shotid Lyna'iga, Avy oli juba kuskil istus ja vaatas ainult ühte punkti. Lõpuks Lyna läks ära ja me Avy'ga veits veel tantsisime ja umbes 5 aeg liikusime sööma burxiputka juurde ja sealt takso peale.

Laupäeval oli raske, kell 12 ei jõudnud tõsta pead padjalt, sest tunne oli nagu seal tiksuks aatompomm, mis kohe kohe plahvatab. Mul pole sellist peavalu olnud...as long as i remmmember. Tõusin lõpuks kell 4 ja olin zombie, mitte ühtegi sõna kellegagi ei rääkinud, sõin.. jõin.. olin. Kell 7 juba rääkisin pereliikmetega, peamiselt rossuga.. pikad jutud rääkisin maha.

Vaatasime eriti kurba filmi kanal 2'st "Inglise patsient". Eriti hea film ja ma saan aru, miks see 7 Oscarit sai. Pärast nutsin.. nutsin voodis edasi.. siis mõtlesin oma tulevikule ja sellele kuidas mina ükskord lõpetan.. nutsin edasi.. siis kirjutasin salapäevikusse.. nutsin edasi.. :D Päris naljakas tagantjärgi aga tol hetkel kuradima kurb.. samal ajal kui ma nutsin ma mõtlesin, et fakk nii hea on.. nüüd mõtlen kõigi nende asjade peale mis mind vihale on ajanud või haiget on teinud, aga nendel hetkedel ma ei ole saanud seda endast välja.. NÜÜD saan.. ja siis nii ma mõtlesingi ja pisarad voolasid mööda põski. Aknast puhus külm sügistuul ja kuivatas neid ja see oli kuidagi rahustav nagu keegi oleks pai teinud, et kõik saab korda.. aga kõik on korras ja saab korda!

hirm

ÜKS SKEEM JA SADA JOONIST
JA NELITEIST TÕDE
MU HÄRMATAND ÕDE
EI ÄRA KOHKU
MUL ON SÕNU VEEL
MUL ON SADA SÕNA
JA ÜKS MÕTE:
PANE TASSID LAUALE
TEE LIHTSAID ASJU
PESE HAMBAID OLE HEA
KUMMARDA KUID ÄRA KUKU
NING MÕTLE VÄLJA OLE HEA
MITUKÜMMEND VALEMIT
SADATEIST VÕRRANDIT
TEE JOONIS
TEE GRAAFIK
HARILIKU PLIIATSIGA
TÄHTSAD KOHAD
PALUN VÄRVILISEGA

- Hedda Maurer

God put a smile upon your face

Eile oli eriti äge tüdrukuteõhtu ja ma tegin quiche'i ja E tegi kooki ja snäkid olid veel lisaks ka. Eriti mõnus ja tore, et on kuhu minna ja kus olla ja kellega olla. Ma usun, et head inimesed leiavad alati lõpuks üksteist, kui nad on juba tutvunud kõigi teistega, siis lõpuks head hoiavad ikka kokku ja ükskõik mis ka ei juhtuks, nad teavad kes need õiged on. Homme olen kodus ja mõtlen omi mõtteid. Mõtlen välja mis ma sellest sügisest arvan, koristan sahtleid, värskendan memorybox'i ja kuulan vanu plaate. Hetkel ma olen pool pakki sihvkasid ära söönu ja ma rohkem ei jaksa neid koori lihtsalt katki hammustada, mu lõualihased valutavad, väga imelik. Sõin täna Kompas suitsukana-feta pannikooke ja need maitsesid hästi, vägagi, sest tühi kõht, parim kokk eksole. Pärast läksime istusime Krahli Aias ja sõime külmutatud toorjuustukooki. Hiljem oli A konsa kuskil lambisel tänaval, kuhu oli lava püsti pandud. Eriti hea oli neid kuulata üle pika pika aja ja ma olin nii õnnelik, et ma läksin, kuigi pärast oli mega külm ja jalad ei tahtnud liikuda, aga ikkagi oli nii tore. Laulsime O ja T'ga meie mehe laule vabaduse väljakul, kauplesin T'le kakao 25 eegu pealt 10'le ja O'l olid special-päeva püksid jalas.. ilmselt see ütleb kõik ja rohkemgi veel. Äge laupäev.. hommikul paistis see sügisene päike ka okste vahelt kui L'i juurest välja astusime. See ongi käes...

aga See pilt on lihtsalt nii naljakas... and so me.

london was was.. was..

Kui mul kunagi arvutist ära kustuvad, siis siin on paar tükki vähemalt alles. Love YOU.