
tellisin endale Anberlin - Cities plaadi.. ootan seda juba nii väga....
comeon.. kõik on siit veel võimalik ja kõik parim on ees.. ma täiesti usun sellesse ja igapäevaga tõestan endale kui väga mulle muusika tegemine meeldib.. vahepeal on küll lowpoint et ma ei saa ma ei oska keegi ei löö elus nii läbi ja kaasa arvatud kindlasti ka mina.. mul on nii palju kogeda siin elus veel.. loen inimeste eludest raamatuid või mida iganes.. viimasel ajal olen mõelnud palju sellele et tegelikult kõik sünnivad teoorias puhtale lehele et kuidas saab ühest iluvõimleja ja teisest ülitark filosoof .. et tegelikult minu vanuselt nad pidid ka ju kõik tegema lollusi ja käituma lapsikult.. naerma sõna peenis peale jms.. et kas need kes on minu klassis näiteks on ka kunagi nii targad ja räägivad nii asjalikku juttu.. naljakas on mõelda et nii on.. aga tegelikult .. NII ONGI JU .. cuz we all faking break the same
mulle nii väga meeldib oma õde pildistada, vabalajal ma muidugi vihkan teda ja tema mind aga nii see elukene kord on... üleeile ta karjus mulle, et ta vihkab mind ja kõiki mu emost sõpru.. mis polegi sugugi väga halvasti üeldud:) jälle lasin täna kooli üle ja tegin kodus mussi, pärast sain muidugi paraja peapesu selle eest ja mu isa küsis kus kosmoses ma elan, aga mina ei tea:) mine sa tea ehk kunagi elu ise figuurib outi

Riia oli muidugi eriti hea jälle, muidugi hea seltskond on kõige alus.. muidugi konsa kah ja üldse muud karvased muusikud.. as always ikka.. aga kodus on hea.. kodus on hea olla ja rohkem ei huvita eriti.. mussi kuulata ja siis vahepeal hispaania keelt õppida.. muidu hispaania keeles on eriti lahe ja mulle väga meeldib seal istuda ja vaadata kogu vanalinna.. kase oksad peksavad oma kollaseid lehti vastu aknaid ja ongi jälle kõik hästi.. i'm feeling this


kõik oli perff,meie chillhäng oli perff, no blood:) olete märganud et inimesed elavad palju rohkem igasugustes muudes maailmades kui reaalses maailmas? inimesed suhtlevad, vaatavad pilte internetist.. ja see olekski nagu maailm.. päriselus on all different ja tihti on siuke tunne et seda real maailma nagu polekski? täna avastasin et inimesed on ikka such a pussyd.. ei julge mitte midagi teha, pidevalt kardavad inimestega kokku saada kuigi nad väga tahaksid .. nagu miks? me elame mingis kivijunni peal ja kuskil galaktikas ja kus iganes linnu teel .. on mingit mõtet karta?naljakas on see et me saame 1 kord elus minna esimesse klassi, 1 kord elus rmuda esimest korda, 1 kord elus ema matustele minna.. no kui veab.. kõik juhused realiseeruvad kui veab



Muidugi .. 1.september .. mis saab edasi? mis juhtnub minuga järgmise aasta jooksul? panen enda rutiinset nädala plaani paika.. peas.. no ikka peab olema ju asjad mida teed iganädalaselt.. kool, trenn, keeltekool, kitarr, bändiproov.. üritan mingit skeemi luua. Niitsin muru täna sellepärast siuke pilt, pere oli hommikul nii melanhoolne.. üritasin nende tuju tõsta ja see sajaga õnnestus.. heh, täna oli üldse "perepäev". Olime linnas ema-isa-õega..nendega ma tunnen ennast nii nagu oleks .. my people noh.. ma arvan et väga vähestel on siukesed vanemad nagu minul, sesmõttes et mu vanemad ei ole nagu vanemad peaksid olema või nagu filmides on. Ma käin isaga surfamas, metal konsadel, linnas.. söömas lõunat.. mai tea kõike teeme koos.. jämmime.. misiganees, ma ei tea kas seda saab vedamiseks nimetada aga igatahes ma ei kujuta ette mis ma teeks ilma temata ja ta hullult usub minusse ja räägib et ma olen ikka nii õigel teel ja ta on alati tahtnud et ma nii teeksin. Vahepeal imestab kui räägin talle mingeid asju või viskan nalja millegi üle.. siis ta jääb üllatunult vaatama, muie näol .. tõmbab mind enda embusesse ja ütleb et oh janet kus sa võtad siukeseid asju ja siis muigab edasi. Life
ja Him kallib.. ville kammib oma häälega .. ja need riffid .. oijaa
Sometimes the last thing you want comes in first,

