üks lemmikuid proosasid

“Need tornid ja müürid ja katused, need on kõik väljaspool. Need on nagu selle pudeli silt. Aga ega me seda silti ei joo, eks ole, isegi lakkuda pole teda mõtet, pähe nagunii ei hakka. Sildi võib üldse ära kiskuda, ega viin sellest halvemaks ei lähe. Viinas on ikka nelikümmend kraadi ja kui lonksu võtad, siis käib tuline jutt kõrist läbi. Tähtis on sisu. Vaata seda te peate oma sõbraga nuputama, kuidas saaks õige sisu, nii et oleks nelikümmend kraadi ja oleks ka tuline jutt.

- Ma ei saa aru…

Mis seal aru saada, see on ju päevselge. Iga asjaga on nii. Võtame või naisterahva - vanaeit võib ka end sisse kreemitada ja mokad punaseks värvida ja enesele paruka pähe kleepida. Ja õmbleja juurest saab iga viimane krõhva endale uhke kleidi osta, pärast on tutte ja lehve täis nagu roosipõõsas. Aga mis sellest kasu on? Tähtis on see, mis on kleidi all! Eks ole, ega sa paruka ja pitsidega voodisse ei lähe, ikka naisega. Kui jumal Eevat lõi, siis lõi ta ju naise, lõi põrmust ihu ja hinge, aga mitte kleidi ja siidisukad. Mõelge asja sisule, mitte raamile. Pildiraam ise on lihtsalt seest tühi ruut, sa võid ta kasvõi seale kaela riputada, aga ega siga sellepärast pildiks muutu! Siga on ikka sama siga, kärss kärnas ja saba rõngas. Raam on pettus, aga sisu ei peta kunagi. Näed, selle pudeli sees on puhas viin. Aus kraam, joo teda pudelist, klaasist või kasvõi sitapotist, pähe hakkab ikkagi. Proosit!”

forever is a long time, you know

Mifflin - We'll be forever by jnom

Film "Blue Valentine" oli selle loo inspiratsiooniks. See on selline armastusfilm, mida varem pole nähtud. Reaalselt kõige parem armastus, mis ma kunagi filmis olen näinud. Külmavärinad, liblikad.. kõik kõik kõik.

Olin terve nädalavahetuse üksi kodus, salvestan lugusid ja chillisin. Täna hommikul tegin süüa ilusasti ka esimest korda, muidu olen toitunud mõttetutest asjadest.. nii nagu ikka kui üksi oled.

Ühesõnaga see film pani mind mõtlema nii paljudele asjadel, nii imelikele suhetele ja nii paljudele kokkusattumustele. See on ulme ja ma ei tea miks ma seisan täna siin, kus ma seisan ja ma tõesti ei tea, mis mind siia toonud on. Ühesõnaga must-watch-movie.

feel in the air, head on the ground

WHERE IS MY MIND?

With your feet in the air and your head on the ground

Try this trick and spin it, yeah

Your head will collapse

But there's nothing in it

And you'll ask yourself

Where is my mind?

Way out in the water

See it swimmin'

Esimest korda elus oli mul täna hommikul selline küsimus, sest esimest korda elus ei saanud ma aru mis dimensioonis ma olen või kus on planeet MAA. See oli üks huvitav tunne. Nüüd käib Pixies ja kõik on chill. Käisin pesus ja kui ma eile õhtul arvasin, et üksi terve nädalavahetus kodus olla on halb, aga nüüd olen ülirahul. Panen mussi põhja ja lällan ringi, ega ma veel päris khmmmh ei ole, aga liigume sinna poole kindlasti! Ühesõnaga eilne Mutant Disco oli lahe. Mul olid uued püksid ka jalas, sellepärast oli ka lahe. Ühesõnaga meie taga järjekorras seisid siis mõned tuntud näitlejad ja ka minu lemmik nende seas. Mina muidugi läksin flaiereid müüma tervele sellele järjekorrale ning jõudis ka nende aeg kätte. Päris naljakas oli, rääkisime juttu.. normal biit eksole, aga flaikusid nad ikkagi ei ostnud mult ning nad said tagant uksest sisse ka veel tagatipuks - prominendid. Bänd oli üliilahe ja megacool. Selline tunne nagu oleks kuskil välismaal, mitte von krahlis. Ulme lahe ja eriti äge aura oli seal. Mingi kell oli muidugi rahvast LIIGA PALJU ning me otsustasime lahkuda Noku klubisse, hiljem Kuku klubisse. Konditsioon oli selline, et kui keegi helistas ja küsis kus me oleme, ei olnud ma kindel kas Nokus või Kukus, sest ma lihtsalt ei suutnud nime ja kohta kokku panna. Huvitav eksole! Lõpuks otsustasime mina, O, L ja A minujuurde tagasi minna. Mängisime kella 6eni aliast ja lihtsalt chillisime. Eriti mõnus ja äge oli. Tore, et kõik minujuures olid.

Täna hommikul ärkasin suures ahastuses, sest keegi räägib kuskil ja siis käisid mingid hääled nagu keegi teeks prügikasti lahti ja oleks köögis. Ma olin väga parakates ning siis üks hetk koputati mu aknale. Need olid Stinne ja Elin, kes aitasid mul koduplaneeti leida. Väga huvitav eksole. Olin natukene konditsioonitu, aga sain hakkama.. vist. Ühesõnaga nüüd nad läinud, mul pesus käidud, triple ekspresso joodud ning võib alata vist uus päev?!

birds

Boats and Birds - Gregory and the Hawk

If you be my star I’ll be your sky you can hide underneath me and come out at night when I turn jet black and you show off your light I live to let you shine I live to let you shine

Põhimõtteliselt olen ma "Stepihundi" lainel ning see raamat paneb ennast ka tundma kuidagi samamoodi. Ma ei tea kas see meeldib mulle või mitte ja ma ei saa viimasel ajal üldse aru miks mu tujud nii kiiresti vahetuvad ja see ajab mind ennast hästi segadusse. Õppisime füüsikas tähti ja üldse astroloogiat ja tuleb välja, et ma olen hoopis Kaksiku tähtkujus sündinud.. ma tegelt pole kunagi ennast vähina tundnud, sest enamus vähid, käivad mulle veits ajudele oma sellise vesisusega.. nagu piltlikult.. mul on tunne et nad nagu matavad mind mingi vee alla ja ma ei saa üldse põleda mingi teatava leegiga, mis ma tahaks tegelikult. Ühesõnaga huvitav eneseavastamine. Täna pole üldse jutu päev, pigem pildi päev. Tegin ka selle mis kõik teevad viimasel ajal, et juhuslik pilt, tekst ja nimi ja siis see on su nn. plaadikaas.

"Why cry over something that doesn't cry over you?"

MONSTER

ME AND YOU we could rule the world,
cuz no-one's gonna messin' me and my monster!

Ühesõnaga aastavahetus - happy new hangover! oli ainuke asi, mida ma endale soovisin. Päris hull värk ikka, siuke tantsupidu katku ajal.. gütteööl ja..kosmosepuhvetis.. ise ka ei usu, et see kõik minu kodus toimus. Tekiila ei vedanud alt, kuid rabas mind jalust I say!
Vaheaeg möödus tuuleiilina, kuigi tagasi mõeldes sai külastatud T ja S'i manu ning tehtud sai nii mõnigi hea tripp kõrgele ja kaugele! Suutsin vaadata ära mitmeid häid filme, mis on praegu kindlalt mu top 5'es - Black Swan, Cherrybomb, Desertflower.
Täna oli esimene päev viimasest veerandist koolis ja siis on igaveseks kool läbi.. need 12 aastat, tundub liiga uskumatu, et olla tõsi. Praegu ma ajan Londoni ülikoolidega teemasid ja saadan meile, nad tahavad saada hindeid ja cd'sid ja informatsiooni, mis on hea, sest tähendab neil on vähegi huvi minu vastu (ehk?!).
Põnev saab olema see tulevane aeg.. load, teater, etendused, raamatud.. tahaks enne ära minekut esineda veel kuskil ja teha ühe megashow.. see oleks perfiiikt.