Tere,
Mõtlesin kirjutada lühikokkuvõtte 2017 aastast ja mis ma sellest aastast olen õppinud. Mu eesmärk oli oma firma avada ja teha ära joogas skorpioni poos. Kumbagi ma ei saavutanud, aga saavutasin palju enamat. See paneb mõtlema mu jooga õpetaja sõnadele, et ootused mida endale sead on ainult piirangud, mis siis kui suudad palju rohkem? Need õpetussõnad tundusid nii ulmelised kui ta mulle seda 2016 aasta Novembris Goas ütles. Ma teadsin, et tõde on kuskil seal peidus, aga tundus, et selle avastamiseks läheb veel kaua aega. Tegelikult ei läiundki, see aasta tõestas, et nii ongi. Lapsed, pere ja enese avastamine teise inimese läbi on kõik mida ma soovisin, aga arvasin, et see on liiga utoopiline ja tavaliselt need asjad nii kiiresti ei käi. Kõik mida õppisin 2016 aasta lõpus oli võimalik see aasta proovile panna ja vaadata kas need peavad vett. Väga palju spirituaalsest ja vaimsest maailmast on paigas ja tõene, eneseusk ja teadvustamine, mis su ümber on ning mis su sees on, on kõige suurem kingitus, see muudab kõik, kogu elu tajumise ja suhtumise.
Ma saan aru, miks ma ei olnud kunagi tõeliseks suhteks valmis. Ma ei olnud valmis endale otsa vaatama ja tegelikult õppima ennast tundma, oma sisemaailma ja oma tumedamaid külgi. Tänu suhtele teise inimesega olen õppinud väga palju enda kohta, just enda eraldamist tunnetest, mõtetest, enda eraldamisest teise arvamusest, ise enda emotsioonide omamist mitte süüdistama teist nende tekitamises vaid olema vastutav selle, eest et mul on nupp seal kohas, mida ta oskab vajutada ning kuidas, seda nuppu katkestada kogu ülejäänud süsteemist, et see ei tooks midagi esile. Öeldaksegi, et kui tahad lihtsat elu, mine mediteeri Himaalaja mägedes, kui tahad tõelist, avasta ennast läbi teise inimese. Mitte midagi ei ole rohkem tõelisem, kui enda peeglisse vaatamise, tundmise ja tunnetamise läbi ennast tundma õppida ja minna järjest sügavamale selles valdkonnas - nagu oma ette vaimne praktika.
Laps - ma usun, et lapsed tulevad kui nad tahavad ja on valmis. 2016 aasta lõpus teadsin, et olen valmis saama emaks, teadsin, et mul on füüsiline tugevus ja ma olen vaimset teekonda alustanud, et jõuda sinna, kus ma alati tahtsin olla enne kui last saada. Nüüd saan aru, et ma olin füüsiliselt seal kuid elasin suures vales enda ja teiste tunnete suhtes. Ma tahtsin uskuda asju, mis ei olnud olemas ning tegelikult ei tahtnudki ma reaalsusele otsa vaadata, minus oli ikkagi väga palju hirmu haiget saada. Ma riskisin 2017 aasta alguses, kui läksin Londonisse tagasi teades, et asjad mida lootsin 2016 aasta lõpus ei lähe täide ja alustan uuelt lehelt ning olen lihtsalt nn "jumala teenistuses", annan oma energiat ja üritan aidata neid kes vajavad mind. Tagasivaadates oligi see võibolla minu vahetusvaluuta kõige vastu, mida ma tahtsin saada. Pärast seda, ma sain kõik mis ma tahtsin, aga ma pidin tegema julge sammu ja jätma hirmu maha, laskma ennast vabaks ja lihtsalt minema edasi teadmata, mis mind ees ootab, valmis kõndima kuradi suhu kui vaja. Ma olin valmis lõpuks laskma lahti ebareaalsetest lootustest ja astuma reaalsusega silmitsi. Võibolla see oligi see ainuke samm, mida ma ei olnud veel teinud, et avada endale oma unistuste reaalsed uksed. Laps tuli kuidagi väga loomulikult teemaks ja juhtus tugevast sidemest kahe inimese vahel, kes tihti mõtlevad siiani, kuidas nad varem kohtunud pole. Võimalik, et see side on olnud ka varasemates eludes olemas olnud, sest "oma hinge" ära tundmine oli suur ja kohene.
Lahti laskmine saatana uksest ja sellest mõttest, et ma pean veel midagi ohverdama, et jõuda sinna kuhu ma tahan minna tuli raskelt aga täie teadmisega, et see peab minema mu elust. Ma tegin läbi katse ja nüüd on sellel aeg minna, ma pean nüüd olema ka piisavalt tugev, et kõndida minema selle juurest, mis aitas mul läbi teha isikliku transformatsiooni ohverdades oma aeg ja mugavus, kõik mis oli hea, soe ja tunnav. Kõndisin minema pisarates, aga teades, et see on kõige õigem valik.
Kokkuvõtlikult vaatan seda aastat kui suurt julguse proovile panekut, kas ma olen valmis järgima jooga reegleid, olema teenistuses oma energia ja ajaga teistele inimestele või millelegi suuremale, kui ise. Julgus lasta lahti mugavusest ja minna tundmatusse, täielikus usalduses, et kõik on okei?
Usaldus ja julgus. 2 väga väga suurt õppetundi, mis käivad täiesti risti vastupidi kõigega, mida mulle õpetatud on terve elu, aga mida ma otsustasin proovida, et jõuda mingile uuele tasemele iseendaga. Usaldust ei ole mulle kunagi õpetatud, sest Eestis on väga vähe religiooni, keegi ei räägi jumalast või millestki suuremast, mis meid kõiki loonud on ja hoiab. See on nagu tabu-teema. Ning julgus, lihtsalt julgus usaldada seda suuremat jõudu, tuleb ka sellest samast puust. Meile õpetatakse alati, ole ettevaatlik, iga nurga taga võib olla midagi halba, vaata kuhu astud, planeeri ja otsi. Tegelikult tuleb usaldada ennast ja maailma, et sa astud õigesse kohta, et järgmise nurga taga on keegi kes sind meeletult aitab või ilma plaanita lased oma intuitsioonil teha omad valikud.
2018... armastus.. on ainuke asi, mis mulle pähe tuleb kui kujutan tulevat aastat ette.
J
_____________
Hello,
I was thinking of writing a short summary from 2017 and what I learned from this year. My goal was to open my own company and do a Scorpion pose in yoga. I did not achieve either, but I achieved much more. It makes me think of the words of my yoga teacher that the expectations that you impose are only limitations, what if you can do much more? These doctrinal words seemed so foolish as he told me in November of 2016 in Goa. I knew that the truth was hiding there, but it seemed that it was going to take a long time to discover it. In fact, it was not a bad idea, this year proved that this is the case. Kids, family, and self-discovery by another person are all I wanted, but I thought it was too utopian and usually these things did not go so fast. Everything I learned at the end of 2016 I was able to test this year and see if they hold water. A lot of spiritual world is in place and true, self-confidence and awareness, which is around you and what's inside of you, is the greatest gift, it changes everything, perceptions and attitudes throughout your life.
I understand why I was never ready for a real relationship. I was not ready to look at myself and actually learn about myself, my inner world and my dark sides. Due to the relationship with the other person, I have learned a great deal about myself, namely separating myself from feelings, thoughts, separating yourself from another opinion, owning your own emotions, not blaming others for causing them, but being responsible for having the button in the place that they can press and how to cut this button from the rest of the system so that it does not generate a response. They say that if you want a simple life, go on meditating in the Himalayan Mountains, if you want to be real, discover yourself through another person. Nothing is more true than learning about yourself in the mirror of another, knowing and feeling yourself, and going deeper into yourself - like your own spiritual practice.
Child - I believe that children will come when they want and are ready. At the end of 2016, I knew I was ready to become a mother, I knew I had physical strength and I started a spiritual journey to get to where I always wanted to be before getting a baby. Now I realize that I was physically there but I lived wrong with myself and others. I wanted to believe things that were not there and I really did not want to look at reality, I still had a lot of fear of getting hurt by my own expectations. I risked in the beginning of 2017 when I went back to London knowing that things that I hoped would not be fulfilled at the end of 2016 and to start with a new page, and be just in the so-called "God's service", I give my energy and try to help those who need me. In return, it was probably my exchange ticket to what I wanted to get. After that, I got everything I wanted, but I had to take a bold step and leave fear, let it go free and just go ahead without knowing what is waiting for me, ready to walk in the devil's mouth if needed. I was finally ready to let go of unrealistic hopes and face reality. Perhaps this was the only step I had not done to open the real doors of my dreams. The child was a very natural course of things and the theme created by a strong link between two people who often think how they had never met before. Perhaps this connection has already existed in previous lives, because the recognition of "your soul" was great and timely.
Letting go of devil's door and from the idea that I have to sacrifice something else to get to where I want to go came hard but with full of knowledge that it must go away from my life. I did an experiment and now it's time to go on, I must now be strong enough to walk away again from something comfortable. I walked in tears, knowing that it was the best choice for all.
To sum up, I look at this year as discovering a great courage, whether I am prepared to follow the rules of yoga, to be in service with my energy and time to other people or to something bigger than myself. Courage to let go of comfort and go into the unknown with full confidence that everything is going to be okay.
Trust and courage - 2 very very large lessons that are completely transversal, in contrast to everything I have been taught since I was a child, but what I decided to try to reach a new level with myself. I have never been taught to be trustful because there is very little religion in Estonia, no one speaks of God or anything greater, force that has created and holds us all. It's like a taboo subject. And courage, just the courage to rely on that greater power, comes from the same tree. We are always taught, be careful, there may be something bad behind every corner, look where you step, plan and research. In fact, you need to rely on yourself and the world to put you in the right place, that behind the next corner is someone who is going to help you or allow your intuition to make your own choices.
2018 ... love ... is the only thing that comes to my mind when I imagine the coming year ahead.
J
Mõtlesin kirjutada lühikokkuvõtte 2017 aastast ja mis ma sellest aastast olen õppinud. Mu eesmärk oli oma firma avada ja teha ära joogas skorpioni poos. Kumbagi ma ei saavutanud, aga saavutasin palju enamat. See paneb mõtlema mu jooga õpetaja sõnadele, et ootused mida endale sead on ainult piirangud, mis siis kui suudad palju rohkem? Need õpetussõnad tundusid nii ulmelised kui ta mulle seda 2016 aasta Novembris Goas ütles. Ma teadsin, et tõde on kuskil seal peidus, aga tundus, et selle avastamiseks läheb veel kaua aega. Tegelikult ei läiundki, see aasta tõestas, et nii ongi. Lapsed, pere ja enese avastamine teise inimese läbi on kõik mida ma soovisin, aga arvasin, et see on liiga utoopiline ja tavaliselt need asjad nii kiiresti ei käi. Kõik mida õppisin 2016 aasta lõpus oli võimalik see aasta proovile panna ja vaadata kas need peavad vett. Väga palju spirituaalsest ja vaimsest maailmast on paigas ja tõene, eneseusk ja teadvustamine, mis su ümber on ning mis su sees on, on kõige suurem kingitus, see muudab kõik, kogu elu tajumise ja suhtumise.
Ma saan aru, miks ma ei olnud kunagi tõeliseks suhteks valmis. Ma ei olnud valmis endale otsa vaatama ja tegelikult õppima ennast tundma, oma sisemaailma ja oma tumedamaid külgi. Tänu suhtele teise inimesega olen õppinud väga palju enda kohta, just enda eraldamist tunnetest, mõtetest, enda eraldamisest teise arvamusest, ise enda emotsioonide omamist mitte süüdistama teist nende tekitamises vaid olema vastutav selle, eest et mul on nupp seal kohas, mida ta oskab vajutada ning kuidas, seda nuppu katkestada kogu ülejäänud süsteemist, et see ei tooks midagi esile. Öeldaksegi, et kui tahad lihtsat elu, mine mediteeri Himaalaja mägedes, kui tahad tõelist, avasta ennast läbi teise inimese. Mitte midagi ei ole rohkem tõelisem, kui enda peeglisse vaatamise, tundmise ja tunnetamise läbi ennast tundma õppida ja minna järjest sügavamale selles valdkonnas - nagu oma ette vaimne praktika.
Laps - ma usun, et lapsed tulevad kui nad tahavad ja on valmis. 2016 aasta lõpus teadsin, et olen valmis saama emaks, teadsin, et mul on füüsiline tugevus ja ma olen vaimset teekonda alustanud, et jõuda sinna, kus ma alati tahtsin olla enne kui last saada. Nüüd saan aru, et ma olin füüsiliselt seal kuid elasin suures vales enda ja teiste tunnete suhtes. Ma tahtsin uskuda asju, mis ei olnud olemas ning tegelikult ei tahtnudki ma reaalsusele otsa vaadata, minus oli ikkagi väga palju hirmu haiget saada. Ma riskisin 2017 aasta alguses, kui läksin Londonisse tagasi teades, et asjad mida lootsin 2016 aasta lõpus ei lähe täide ja alustan uuelt lehelt ning olen lihtsalt nn "jumala teenistuses", annan oma energiat ja üritan aidata neid kes vajavad mind. Tagasivaadates oligi see võibolla minu vahetusvaluuta kõige vastu, mida ma tahtsin saada. Pärast seda, ma sain kõik mis ma tahtsin, aga ma pidin tegema julge sammu ja jätma hirmu maha, laskma ennast vabaks ja lihtsalt minema edasi teadmata, mis mind ees ootab, valmis kõndima kuradi suhu kui vaja. Ma olin valmis lõpuks laskma lahti ebareaalsetest lootustest ja astuma reaalsusega silmitsi. Võibolla see oligi see ainuke samm, mida ma ei olnud veel teinud, et avada endale oma unistuste reaalsed uksed. Laps tuli kuidagi väga loomulikult teemaks ja juhtus tugevast sidemest kahe inimese vahel, kes tihti mõtlevad siiani, kuidas nad varem kohtunud pole. Võimalik, et see side on olnud ka varasemates eludes olemas olnud, sest "oma hinge" ära tundmine oli suur ja kohene.
Lahti laskmine saatana uksest ja sellest mõttest, et ma pean veel midagi ohverdama, et jõuda sinna kuhu ma tahan minna tuli raskelt aga täie teadmisega, et see peab minema mu elust. Ma tegin läbi katse ja nüüd on sellel aeg minna, ma pean nüüd olema ka piisavalt tugev, et kõndida minema selle juurest, mis aitas mul läbi teha isikliku transformatsiooni ohverdades oma aeg ja mugavus, kõik mis oli hea, soe ja tunnav. Kõndisin minema pisarates, aga teades, et see on kõige õigem valik.
Kokkuvõtlikult vaatan seda aastat kui suurt julguse proovile panekut, kas ma olen valmis järgima jooga reegleid, olema teenistuses oma energia ja ajaga teistele inimestele või millelegi suuremale, kui ise. Julgus lasta lahti mugavusest ja minna tundmatusse, täielikus usalduses, et kõik on okei?
Usaldus ja julgus. 2 väga väga suurt õppetundi, mis käivad täiesti risti vastupidi kõigega, mida mulle õpetatud on terve elu, aga mida ma otsustasin proovida, et jõuda mingile uuele tasemele iseendaga. Usaldust ei ole mulle kunagi õpetatud, sest Eestis on väga vähe religiooni, keegi ei räägi jumalast või millestki suuremast, mis meid kõiki loonud on ja hoiab. See on nagu tabu-teema. Ning julgus, lihtsalt julgus usaldada seda suuremat jõudu, tuleb ka sellest samast puust. Meile õpetatakse alati, ole ettevaatlik, iga nurga taga võib olla midagi halba, vaata kuhu astud, planeeri ja otsi. Tegelikult tuleb usaldada ennast ja maailma, et sa astud õigesse kohta, et järgmise nurga taga on keegi kes sind meeletult aitab või ilma plaanita lased oma intuitsioonil teha omad valikud.
2018... armastus.. on ainuke asi, mis mulle pähe tuleb kui kujutan tulevat aastat ette.
J
_____________
Hello,
I was thinking of writing a short summary from 2017 and what I learned from this year. My goal was to open my own company and do a Scorpion pose in yoga. I did not achieve either, but I achieved much more. It makes me think of the words of my yoga teacher that the expectations that you impose are only limitations, what if you can do much more? These doctrinal words seemed so foolish as he told me in November of 2016 in Goa. I knew that the truth was hiding there, but it seemed that it was going to take a long time to discover it. In fact, it was not a bad idea, this year proved that this is the case. Kids, family, and self-discovery by another person are all I wanted, but I thought it was too utopian and usually these things did not go so fast. Everything I learned at the end of 2016 I was able to test this year and see if they hold water. A lot of spiritual world is in place and true, self-confidence and awareness, which is around you and what's inside of you, is the greatest gift, it changes everything, perceptions and attitudes throughout your life.
I understand why I was never ready for a real relationship. I was not ready to look at myself and actually learn about myself, my inner world and my dark sides. Due to the relationship with the other person, I have learned a great deal about myself, namely separating myself from feelings, thoughts, separating yourself from another opinion, owning your own emotions, not blaming others for causing them, but being responsible for having the button in the place that they can press and how to cut this button from the rest of the system so that it does not generate a response. They say that if you want a simple life, go on meditating in the Himalayan Mountains, if you want to be real, discover yourself through another person. Nothing is more true than learning about yourself in the mirror of another, knowing and feeling yourself, and going deeper into yourself - like your own spiritual practice.
Child - I believe that children will come when they want and are ready. At the end of 2016, I knew I was ready to become a mother, I knew I had physical strength and I started a spiritual journey to get to where I always wanted to be before getting a baby. Now I realize that I was physically there but I lived wrong with myself and others. I wanted to believe things that were not there and I really did not want to look at reality, I still had a lot of fear of getting hurt by my own expectations. I risked in the beginning of 2017 when I went back to London knowing that things that I hoped would not be fulfilled at the end of 2016 and to start with a new page, and be just in the so-called "God's service", I give my energy and try to help those who need me. In return, it was probably my exchange ticket to what I wanted to get. After that, I got everything I wanted, but I had to take a bold step and leave fear, let it go free and just go ahead without knowing what is waiting for me, ready to walk in the devil's mouth if needed. I was finally ready to let go of unrealistic hopes and face reality. Perhaps this was the only step I had not done to open the real doors of my dreams. The child was a very natural course of things and the theme created by a strong link between two people who often think how they had never met before. Perhaps this connection has already existed in previous lives, because the recognition of "your soul" was great and timely.
Letting go of devil's door and from the idea that I have to sacrifice something else to get to where I want to go came hard but with full of knowledge that it must go away from my life. I did an experiment and now it's time to go on, I must now be strong enough to walk away again from something comfortable. I walked in tears, knowing that it was the best choice for all.
To sum up, I look at this year as discovering a great courage, whether I am prepared to follow the rules of yoga, to be in service with my energy and time to other people or to something bigger than myself. Courage to let go of comfort and go into the unknown with full confidence that everything is going to be okay.
Trust and courage - 2 very very large lessons that are completely transversal, in contrast to everything I have been taught since I was a child, but what I decided to try to reach a new level with myself. I have never been taught to be trustful because there is very little religion in Estonia, no one speaks of God or anything greater, force that has created and holds us all. It's like a taboo subject. And courage, just the courage to rely on that greater power, comes from the same tree. We are always taught, be careful, there may be something bad behind every corner, look where you step, plan and research. In fact, you need to rely on yourself and the world to put you in the right place, that behind the next corner is someone who is going to help you or allow your intuition to make your own choices.
2018 ... love ... is the only thing that comes to my mind when I imagine the coming year ahead.
J
