otsa laulukatsed

Astusin uksest sisse. Seal oli täpselt 7 inimest. Laud oli neil valgeid ankeete piltidega täis. Ütlesin: "mina olen JN!" Siis nad olid "Ahha jaa.. sinu ankeet on siin!" Edasi ma küsisin kas ma saan ise ennast saata ja nad küsisid kus mu noodid on. Ma ütlesin, et mul pole noote. Siis nad vaatasid üksteisele otsa ja see "pea"naine vaatas mulle suurte silmadega otsa ja vangutas pead ja ütles, et kirjuta endale duurid ümber siis, meil peab siin peast laulma. Läksin siis ukse taha ja tüdruk, kes enne pidi viimane olema, läks nüüd sisse. Järsku oli minust viimane saanud. Kirjutasin duurid ümber, õppisin veel Vikerkaare sõnu pähe, sest mul polnud need peas, mitte ükski lause.. lõpuks ma lihtsalt laulsin seda laulu, kui silpe, mida ma tean või olin siis harjutanud endale kuidagi pähe. Läksin siis sisse tagasi, andsin asjad, sättisin ennast klaveri taha ja midaa asja.. mikker pannakse mulle ette! No juhhei, mis seal ikka. Hakkasin siis laulma, kõik läks närviliselt, ma ei mäleta mida ma tundsin lauldes, aga see mikker tegi hääle väga stereo'ks kuidagi, naljakas. Lõpus kui tuli lõpukoht, mida ma üldse ei plaaninud laulda, hakkasin ma järsku üritama mingeid hüppeid ja keerutusi mida MA TEADSIN, et ma ei saa kätte, aga IKKKA tegin.. no fakk, siis oli perses.. sry väljenduse pärast, aga noh selle lauluga asi ANTS.
Teine laul - Sweet child of mine. Ma küsisin, et kas keegi võib saata, siis üks mees tuli mind saatma, transponeeris enda sündi toon kõrgemale ja siis ütles, et mis tempo on?.. lõin talle nipsu ette ja läks. Ta mängis hullult teistmoodi, nii, et ma ei saanud midagi aru aga hakkasin laulma ja kõik sujus. Kõik läks hästi, ma tundsin ennast enesekindlalt ja vaatasin otsa ja elasin laulu sisse, olin selline energiapall ja äge. Klaverisaatja tegi sellest eriti cooli kiire jazziliku versiooni, see kõlas nii hästi, et ma sain NIII palju julgust juurde ja andsin ikka TÄIEGA. Kõigil hakkas jalg käima ja kõik vaatasid mind selline aww-toreda näoga. See oli tore... oi kuidas ma nautisin seda... mmm.. eriti veel, kui teise salmi võimsamad kohad ja kandvamad noodid tulid, aeh. Siis oli lõpp. Punkt sellel lool. Küsiti, et kas luuletust ka loed. Ütlesin, et ei loee.. Ma loen proosat. Siis olid kõik, OHoo proosat.. noo loe siis. Kelle oma on jne seda küsiti ka, seletasin siis. Proosa lugemise ajal olin ka hästi enesekindel ja kõik oli ülihea, vaatasin otsa ja tegin oma nägusid ja asju ja naeratasin, põhi-"nalja" kohapeal enamus muigasid või naersid, mis oli eriti äge ka, sest ma suutsin nad panna niimoodi sinna sisse elama! Siis ütles "pea"naine, et anna talle see leht ja lahkusin sealt ruumist. Ukse taga istusid 2 tsikki, kes tahtsin klassikalisesse laulu saada. Olin nii närvis, et küsisin kohe "Noh, kas te kuulsite?? Oli väga jube?? Kuidas tuli??" Siis nad olid mõlemad vait, vahtisid mind ja ütlesid, et ei väga hea oli ja et ilus oli. Siis ma olin "OMG OMG OMG, ma olen niii närvis. okei.. tsauka!" Ja jooksin minema, nad olid vait vaatasid mulle järgi.. hahahahaha. freaky.

suvi on vohhh niii

Nii äge ja tore suvi, nii palju asju on tehtud ja niiii palju tegemata! Varsti saangi 18.!!!!!!!

OMG KUIIII ÄGEEE !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

you can't break me

Kalla mu ripsmeisse valgust

pärleina rippuma.

Iga mu rakk tulvab algust.

Pean,

pean

tippu ma

kippuma!

tardid(lihtsad)

Käisin maal, olin armas. Käisin linnas, olin ka väga armas. Üldse suvi on kuidagi armas. 1/6 suvest on läbi.. täna arvutasin. Praegu MJ'ga aktiivselt ei tegele, sõbrad on jeeee-fun-gogo-love ja hingearmastust pole(ainult unenägudes on). Btheway unenägudes kohtan ma lihtsalt koguaeg mingeid tüüpe ja iga öö olen lihtsalt nii armunud. See tegelikult selgitab seda miks mul siin maailmas pole sellist asja. SELLEPÄRAST, et paralleel maailmas on seda NII PALJU. (Ma tean, päris huvitav enese lohutamise viis, ma koguaeg ikka mõtlen uusi välja, et endal parem hakkaks.. hahaha).
Homme on Andrease sünna Korteris ning reedel Johnny sünna tema juures Mähel. Eriti tore ja muhe ning ma arvan, et palju saab tehtud ja nähtud, oldud koos armsate inimestega, keda saab kallistada ja musitada ja hästi palju rääkida toredat juttu ja tunda ennast armastatuna ning armastada teisi kaa!!
Haapsalust tagasi sõites võttis meid peale John. Inglismaalt päris fotograaf, kes elab hetkel Pariisis ja ta pildistas Hiiumaal haruldasi lendoravaid vms.. igatahes, rääkisin temaga terve tee juttu ja ta kiitis mu ingliskeelt (ma tean!) ja kiitis ka mu worldview'd, cool.
Öösel nägin unes, ma töötasin protestis ning me kõik koguaeg hängisime seal. Vahepeal millegi pärast trippisime lasnamäe kandis ning keegi üritas meid tappa, igatahes mingi nugadega teema oli. Siis me pidime ööbima 16 euro hostelis, aga mult varastati rahakott ära, kus toa ukse kaart oli.. mingi hull teema oli verega ja keegi suri ära, can't remember. Aga teine oli selline, et ma olin Wafi laagris. See toimus suures 3-kordses mõisas ning igal korrusel olid toad, kus olid kindlad inimesed. 3 korrus oli poiste korrus, 2 oli vanemad tüdrukud ja 1 nooremad tüdrukud. Igal korrusel oli oma lauluvõistlus. Ma sain 2. korrusel 2. koha. Päris irooniline. Noh, tegelikult olin seal unenäos Otiga koos.. mis oli eriti naljakas. Ma mäletan, et ma otsisin teda koguaeg igalt poolt ja mingi teine tüüp tahtis mind, aga mina teda ei tahtnud ja siis see teine tüüp ütles mulle, et "ma kuulasin su plaati.. seda "magic numbers in order" (paralleel maailmas oli mu plaadil päris äge nimi tegelt ju) ja see oli täiega.......". Sel hetkel Jonna läks pesema ja ma olin tagasi reaalsuses ning niii pahane, et ma ei saanud kuulata, mida see tüüp mu plaadist arvas. Hahaha, lahe tunne oli kui ta ütles SINU plaat.

mõtlesin, et ammu pole nii moodi toiminud

i want to brake your nose if you step on my toes

Anna ja Oliver sõitsid just rattaga minema, Anna pakikal, Oliver juhtimas. Lükkasin neid tagant ja nii nad selle helesinise taeva all sõitsid, külm õhk vastu nina puhumas ja päike kaugusest tõusmas. See oli hetk, tahtsin pildistada, aga ei olnud midagi, must keep in my memories.
Hängisime ja rääkisime ja muidugi kuulasime Aides'e plaati soundtrackiks - our-life-soundtrack nagu mina seda juba kutsun. Kotiteooriad, Potiteooriad ja muud maailma varjud ja valgused, kui ma suudaks neid kõiki hoida täpse sõnastusega meeles, oeh, elu oleks kindlasti naljakam.
Kui me eile tegime Elini ja Stinnega Avely-Welcome-suprise'i, siis ma mõistsin, et ma ei mäleta nii paljusid lahedaid hetki ja tegevusi, mida me oleme teinud või kus me oleme käinud, üldiselt, kõigi sõpradega või kellegagi eraldi. Mul on lihtsalt nii kehv mälu ja see on nii õnnis tunne, kui keegi vahepeal tuletab meelde või näitab pilte, mida pole kunagi näinud... veel parem - videoid.

Minu hetkeline eluteooria

Teate seda mängu, laste ristsõnaraamatu viimasel leheküljel, kus peab punkte ühendama ning lõpuks tuleb kokku kujutis. Ma ühendan oma elus punkte, teen asju, käin kohtades. Ma ühendan neid punkte, aga kõik see oleks nagu vales järjekorras, nii, et punktid lähevad segamini.. 4 ei tule pärast 3'me ning 22 ei tule pärast 21'te.. ning lõpuks on mu elu üks sigrimigri-kujutis. ning ime pole, et ma ei tea kus ma olen või miks ma mida teen. Kuidas ühendada õiged punktid, niiet tuleks kujutis? .. mai tea, aga ma tean et väiksena tuli väga harva kujund alati selline nagu see pidi ( vastuse pilti vaadates ).