all I want is now

Set down your glass and look around ..and i hope we are like this forever, as we are now. See viimane nädal ja need päevad on olnud nii mõnusad, et ma ei leia sõnu. Ma ei ole sama, kui ma olin aasta tagasi ja ma arvan, et kõik mõistavad seda miks. Ma olen leidnud endas õnne ja seda just oma lähedastes. Mul on olemas kõik, millest ma unistan.. see on siin samas, mu kätes. Ma värisen seda hoides, kuigi olen paigal. "Kui su silmad kohtuvad minu silmadega, ma kaotan oma lihtsamad võimed rääkida või tegutseda ja taipan, et kõik mida ma tahan, ongi praegu. "
Jõulud olid armsad ja head, väga meeldisid. Ma armastan oma pere ja nendega koos oli taaskord nii hea olla. Ma armastan nendega naerda ja ühe laua taga istuda nii, et keegi ütleb toosti ja kõik hakkavad sööma ja siis trippime ringi teise Eesti otsa, et näha veelgi armsaid pere liikmeid. Pere on mul suur. Lõpuks oli 26's detsember ja ma sain näha kõiki oma tähtsamaid sõpru, mis oli jällegi väga liigutav ja ma lihtasalt olen viimasel ajal üleküllastunud õnnest, sest kõik ilusad ja vapustavad inimesed on koguaeg minuga, kas minuga koos või minu sees, kuskil on nad koguaeg ning ma loodan, et nad armastavad mind sama palju kui mina neid, sest seda ei saa sõnadesse panna kui täiuslikult te kõik mu maailma sulandute. Need inimesed, kes tekitavad minus negatiivseid emotsioone, ma enam ei teagi neid, need inimesed on kadunud ning ehk nii ongi parem, sest maailm sätib ennast ikka alati õigeks.

is there a hidden world?

Kõik on viimasel ajal kuidagi udus. Ma ei näe seda kuidas kuud vahetuvad ning ma ei tee vahet ööl ja päeval. Ma saan matemaatikas aru mis on logaritm ja kõik muud loogikad, aga ma ei saa aru mis minuga toimub. Esiteks, kõige imelikum on ilmselt see, et midagi ei toimu. See paneb mind tundma kuidagi eriti kaugena kõigest. Ma lihtsalt olen, vaatan, käin, aga tegelikult ei suuda seda kõike üldse haarata või hoopis see kõik ei suuda mind haarata. Ma ei tea, igatahes selline tunne on nagu keegi oleks kõik minutid 120 sekundilisteks teinud, ilma et meie, inimesed, seda ise teaksime. Me arvame ikka, et 60 sekki on minutis, aga raudselt viimasel ajal on midagi imelikku toimumas, I just feel it. Lugesin ägedat raamatut, kus Eka tundengid kirjutavad essee'sid. Täiesti lõpp, need inimesed lihtsalt genereerivad selliseid lauseid, mida mina poleks võimeline isegi ütlema. Pseudofilosoofia ja dekonstruktsioonid on mulle saanud selgeks ja avastasin, et ma ei salli absoluutselt inimesi kes "harrastavad" pseudofilosoofiat. See on see, kui keegi väidab midagi, aga ta ei leia sellele aluseid, põhjuseid või üldse mingit põhjust, miks ta nii arvab või miks ta nii ei arva. Üldse ei meeldi need ennasttäis inimesed, kes arvavad, et nad ON lihtasalt NII palju ning kui tuleb jutuks, miks ta nii arvab või kuidas ta seda tõestab, siis ta ei oska enam midagi kosta, sest SEDA ta pole enda jaoks lahtimõtestanud. See on pseudofilosoofia. Sain veel teada, et lause "Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina" on tegelikult meilt vabadust ära võttev ning kui ma kirjutaksin seda lauset kaks korda, siis neil poleks mitte mingit nähtavat vahet. Ometi on neil vahe, ühe mõtlesin mina, et kirjutaks siia, teise mõtles välja keegi tubli ja tark filosoof. Neil kahel lausel ei oleks näiliselt mitte grammigi vahet, kõik sõnad on samad, kõik tühikud on samas kohas. Ometigi on need nii erinevad. See ongi maailma lahendamata müstika, kuidas seletada ära asju, mis on identsed, aga ometi nii erinevad? See tähendab, et meil võib olla siin lisamaailm, kus me iga teine päev näiteks viibime ja me isegi ei tea seda, sest meie ja see teine maailm on täiesti identsed. Kuidas me teame, et me igapäev sellest samas maailmas elame? Iga hetk selles samas majas, kus ma viibisin sekund tagasi? Who's giving me the aswers now?

praise your time

Ma olen täna lihtsalt nii produktiivne olunud. Ma võin väita ausalt, et ma pole kunagi oma mäletamist mööda ühel päeval nii palju teinud. Ma käisin kangapoodides, ostsin vidinaid asju, tegin 2 jõulukingitust Maarjale ja emale. Kirjutasin uue loo, mõtlesin teise uue loo alguse ning õmblesin asju, tegin oma kätega niiii palju asju, imelik, tundub et see kinda sobib isegi mulle, i found a new me. Uus laul räägibki tegelikult uuesti alustamisest ja enda uuesti leidmisest iseenda abil. Thank you god, or who ever who sent me these notes.

You won't find a way in the twilight blue, the way finds you.

Elu on nii raskeks tehtud. Ma praegu saatsin Yale'i kirja, sest ma ei saanud nende kodukalt midagi täpselt aru mida ma tegema pean. Ma täiega tahaks seal käia, see oleks nagu dream come true. Käid seal nagu Harry Potteri filmides või nagu Piinatud Geeniuses, mingi chillid muru peal ja kuskil on oma tuba, võibolla koos mingi toanaabriga ja.. oeh. Minu jaoks on see õnn, kui ma saan kogu aeg targemaks ning ma hindan seda eriti eriti eriti kõrgelt oma elus. Igatahes vaatame mis nad siis vastavad mulle ja noh selle rahaga on ka hull teema, aga don't forget to try, eks?
Inimesed veedavad ikka nii palju aega orkutis ja igast mõtetutes kohtades, kui nad võiks actually internetis midagi tarka teha ja uurida asju, mis tegelikult annaks ka neile midagi juurde. Täna täipasin, et I'm so blinded by that. Hängisin BFM'i ja EMTA kodukatel ja vaatasin seda Eesti ülikoolide süsteeme ja õppimisvõimalusi.. kõik on eriti hea ja tasemel, aga see ei paelu mind kuidagi.
Võibolla ma kujutan endale ette seda kõike, aga ma tean et kuskil on miski mis mind ootab ja .. see on see õige minujaoks, see õige tee või suund..

You won't find a way in the twilight blue, the way finds you.

Täna ei viitsi trenni minna vist, nii laiskvorst ikka. Mis faking sõna see laisk-vorst on? Ma olen laisk.. okei eks.. aga vorst? mingi liha teema.. hmm okei. inimene as liha.. huvitav lähenemine. Üldse täna on nii lonely day kuidagi ja kuidagi alone-beeing ka. O ja K moosisid ikka rämedalt, noo ei ei ei. Aga HOMME juba HOMME on reede. Mõnsaa, that's the way aaahaah-aahah I like it, aaahaah-aahah. Igatahes tundub et tuju on igatahes hea. Mul on VEEL võimalus Krahli minna, hmm, kas peaks või mitte, ma ei tea, keegi nkn ei tuleks minuga ja üksi oleks debor, tegelt võibolla täna ei oleks, aga üksi ma läheks siis kui mul oleks võime olla nähtamatu. Siis oleks mega äge üksi trippida. Mitte et ma oleks embaressed üksi olles. vaid see et kõik teised on mingi sõpradega ja istuvad pundis ja naeravad ja siis ma olen mingi lonely-girl-111. Nice.. pole ammu selliseid rate väljendeid kasutanud, kinda äge. Aga noh nüüd ma siis siin olen, postitan ühe video ka, filmisin just, new song new song. Alati olen uutest avastustest vaimustuses, nii läks ka too kord.

nii ongi või

Issand, ma ehmatasin segaseks ennast. Ma pole teadvustanud, et detsember on. Hahah, mis mis mis asja? 2009 aasta viimane kuu. Naljakas on nüüd olla kui ma tean seda nii hästi. Täna käisin raamatukogus ja pean tunnistama, et armusin filosoofiasse ära, võtsin mingi 4 raamatut lihtsalt ja bussis lugesin, niii huvitav oli, et oleks peaaegu baltijaama tagasi sõitnud ringiga. Õnneks märkasin ja lippasin koju kiirelt, et edasi lugeda. Juhhei. Trennis täna filmiti, nii kahtlane oli, kuidagi hullult hullult naljakas kui keegi filmib kuidas sa tõmbled. Praegu ma vaatan oma orxi videoid ja mõtlen mida mingi inimene võib minust arvata kui ta neid kuulab. Mis ta arvab, et milline inimene ma olen ja miks mulle just sellised laulud ja muusika meeldib. Huvitav. Tegelt ma peaks magama juba ja ilmselt lähengi.

YEE

Ma ikka pean blogi ka kirjutama, muidu kunagi olen enda peale pahane, et ei kirjutanud mis toimus või mis ei toimunud, eks ole. Niisiis praegu on reede õhtu ning igalpool on party ja kõik lähevad sinna oma sõpradega. Minu head sõbrad pole endast märku andnud mulle ning ju siis nii jääbki, et istume kõik kodus ja vaatame "Üksinda kodus" esimest osa, noh jõulutunnet tuleb ka tekitada sometime. Koolis on suht chill, ma olen avastanud, et kõik saab tehtud, kui oskad hästi varjata, et sul pole midagi tehtud, geniaalsus. Okei, tegelt ma olen ikka tubli ka ja pingutan. Teatris me tegeleme praegu näitleja-töö-arendamisega ehk siis põhimõtteliselt kasutame oma loome- ning kujutlusvõimet. Teeme singel-etüüde hästi palju ja hullult äge on kõiki vaadata ja uurida, miks mis mida ta teeb.
Armastust pole, armumist pole, butterflies'e pole, mitte midagi ei ole. Kurb, aga ilus. Siuke ilus tühjus, samas ma olen suutnud selle tühjuse kõige-kõige muuga asendada ja ma tunnen ennast päris õnnelikuna.
Käisin personaaltreeneri juures ja ma pole vist kunagi ühelegi läbi-ja-lõhki võõrale nii ausalt endast kõik ära rääkinud, eriti naljakas, aga ta tekitas kuidagi usaldust. Igatahes me töötame nüüd koos ja elame ka koos, kui vaja. Nii ta ütles, haha. And it's all worth it. Ma mõistsin tänu temale, et see shokolaadi tahvel EI OLE VÄÄRT kõike seda trenni ja püüdmist. See lihtslat ei ole väärt minu kõiki neid pingutusi. Ma hullult vajan, et keegi mind koguaeg utsitaks, sest muidu ma ilmselt ei saaks mitte kunagi ilusaks inimeseks and I mean it. Lihtsalt ma arvan, et ma olen terve oma elu pannud liiga palju rõhku oma vaimsele arendamisele ning pole taibanud, et füüsiline on sama tähtis! Ma tahan elada õnnelikku ja ilusat elu, koos ilusa ja armsa mehega ning paari ilusa lapsega. Kõigepealt et ma endale ilusa mehe saaks, pean ma ise ka ilus olema and I will. Lulz.

nomaar

Sellel aastaajal on mingi eriti eriti oma lõhn hetkel või vähemalt sellel ajal mu elus. See oranzikas-pruunikas juuksevärv on juba suht kodune, aga mai tea kõik kuidagi käib nii oma moodi. Mitte miski ilmselt ei jää seda aega hetkel meenutama, sest kedagi sellist ei ole, kes oleks uus ja huvitav ja kõik muu fireflies. Aga ikkagi on kõik hästi, kodus on hea ja kõik on oki.

ordinary day

Käisin just kinos Michael Jacksoni filmi vaatamas, kurat, ta oli ikka staar noh, täielik perfektsionist ja täiesti tavaline inimene. Pärast jalutasime E'ga ja jõime kohvi, siis istusin bussipeatuses 17 minutit ja ootasin 21'te. Bussi peal oli sama poiss, kes eilegi. Me tunneme üksteist, aga teeme nägu, et ei tunne. Kinda naljakas isegi kusjuures. Kahju on, et ma täna trenni ei jõudnud, aga pohhui see tegelt ka. Ma tunnen ennast viimasel ajal hullult hästi, siuke virge ja karge. Uni on ikka ülihea. Haljaste't ja Ulp'i nägime ka S'iga bussis, päris haiged tüübid.. endiselt ikka. S'i väike venna Jonas oli ka ikka niii nunnu ja see kõik kuidas ta haigutab ja liigutab pluss tal on veel nii tillud tillud sõrmed. Nii äge.

my times come? still my times are here

Nii armas on vaadata kuidas kaks inimest üksteist leiavad. Mina leidsin ka täna unes endale mehe. Kõigepeal ma istusin tegelikult Kostjaga rannas.. hmm väga ulme. Ta istus kivipeal ja ma istusin mingi täispuhutava palli otsas ning me olime vait ja lihtalt ma tundsin mingit eriti kahtlaselt head tunnet tema läheduses. Pärast me olime lennujaamas, koos minu perega ja siis me sõitsime liftiga ja liftipeeglist paistis meie peegeldus, ma kallistasin teda ja siis vaatasin lifti peeglisse. See oli nii armas. Ma olin ilma meigita ja mul oli mu kõige kõige koledam jope seljas, aga ma tundsin, et ta ikka armastab mind ja tahab mind kallistada. Jahm, see oli alles äge tunne.

Täna trollis lampi hakkasin kirjutama oma mõtteid vihikusse, sest need kuidagi tahtsid ennast paberile kirjutada ise. Ma ei saanud mitte kirjutamata jätta. Inimesed trollis veits vaatasid, et what-a-freak aga mul oli sel hetkel pohhui.

Kui sa inimestele teed haiget või üldse käitud halvasti, tuleb alati vabandust paluda kõige viisakamal ja siiramal moel, sest me kõik oleme inimesed ja me kõik tegelt muutume suht härdaks kui keegi tuleb nii siiral moel sinujuurde.

Kuulan laulu The Cure - Pictures of You ja kujutan ette kuidas ma kunagi elan kuskil välismaal, kuidas päike paistab ja ma jalutan õues kellegagi ning me teeme igast lolle pilte ja nägusid ja niisama lollitame. Times yet to come...

Spä

Year goes by and I can't talk about it. I never dreamed that I need somebody like you.

Aga aasta on möödas, kui käisime perega viimati siin Saaremaal spaas. Nüüd istun jälle siin valgete linade vahel ja vaatan linna tulesid ning merd. Väljas on külm ja ma tulin just spaa osast, kus hästi tore naine tegi mulle GOSPA so called näo-hoolitsust. See tund aega möödus nagu 10 minutit, eriti naljakas. Eile õhtul käisime söömas, ma sõin baquettesid ja tomatisuppi(üllatavalt hea, tavaliselt vihkan kõiki vedelaid tomatitooteid), mis oli veits vürtsikas, jõin klaasi valget veini , mingi Saksamaa Riesling, väga mõnsa. Perega on nii tore koos olla, eriti need hetked, kui me kõik oleme lihtsalt nats vässud ja lebotame siin suures voodis, kuidagi risti-rästi üle üksteise ja teeme igast nalju. Ma näitaks käskisin oma isal endale raketti teha, mis ta mulle kunagi väiksena tegi. See käib nii et tal on jalad kõveras ja ma võtan ta säärtest kinni ja siis ta lükkab jalad sirgeks ja siis ma nagu rakett tõusen. Ma võtsin ta säärtest kinni ja ütlesin, et issssi tee rakketti ja siis ta üritas ja hakkas hullult kõvasti naerma, sest ilmselgelt on see võimatu eks.. ja siis ma tegin ise endale raketti. Hästi lõbus on nendega ja ma ei tea, kus või mis ma oleksin ilma nende fakin inimesteta, sest nad on kõige lahedamad ever. Mu isa ostis endale täna uued ujumispüksid ja me ütlesime et ikka osta speedo-stringid, et mis siin ikka varjata. Muidugi ta ei ostnud, ta ostis mingid muud, aga ta sai kaubapeale nende ujukatega ujumismütsi ja siis ta pool päeva mängis ninja-turtelit, hullult naljakas oli. Ma sain siis aru, kust minu need haiged tujud tulevad vahepeal, kus ma hakkan eriti eriti segast peksma ja tahan hullult tõmmelda nagu väike laps. Muide väikesed lapsed armastavad mind, nii armas. Koguaeg igast väikesed tüübid tulevad minujuurde ja tahavad mult mu asju ära varastada(?), see on jah veits naljakas, agaa see on kuidagi äge ikkkagi. I feel very very relaxed, trentemolleri remix laulust wicked game on peal ja väga väga chilll on kõik.

stranger things have happend

Kõik on rohkem inside kui outside, vähemalt mulle tundub. Kuigi S'i ja E'ga ei ole seda, aga kõigi teistega küll. Mulle meeldib viimaselajal see rahulikkus ja easy-going. Kõik on siuke omas elemendis kuidagi ning see vahel häirib mind, aga kui ma leian endas selle hea rahu ülesse on kõik jälle väga väga õige. Ma arvan, et see kui ma olen koguaeg vingunud igasuguste asjade pärast on mulle nii määratud. Kõike korraga ei saa eks? Tell me that's the truth. Inimesed on kõik ilusad ja head ja ma usun seda.

nightynight

Mul on nii, et igapäev on uus tuju, uus olemine. Igapäev on nn. kellegi päev. Igapäev ma meenutan kedagi, vahel ma kuulan temaga seotud muusikat või loen või hängin tema kontodel kuskil ringi. Täna on mul jälle üks selline päev. Meenutan täna ühte inimest, kes on olnud hästi hea. Ma ei taha üelda kes ta on, sest siis kaob minujaoks põnevus ära. Homme on mul uue inimese tuju või päev ja siis ma tahan meenutada temaga seotud asju. Praegu ma lebotan voodis, Eneli jäi magama ning mina kuulan JG-d. Ülimalt chill aga uni hakkab tulema. Tegin läpakaga endast pilti ja avastasin, et tegime tüdodega enne ka pilte. Uploadin need siia üles, sest muidu ei näegi neid enam oma elus, ehh. Ülihallb on olla, aga kõik saab korda, i am bravvveee.

never alone

http://www.youtube.com/watch?v=YEyX1ZEFJaI selle loo järgi oli meil eile meie modern-dance. pärast veel küsisin sellelt tüdrukult, kes õpetas, et sa soovitaks mulle lahedaid taani bände. muidugi sealt tuli mew ja sellised ja siis meil juttu jätkus kauemakski. eile jalutasime 5km ja õhtu sõime pannkoooke shokolaadiga, nämmnämm.

BL

Eile õhtul oli meil ikka väike party, ostsime veini 17.70 maksis. Eriti hea oli, ostan ehk kojugi aga siis veits tipsutasime ja rumeenlased läksid päris äksi täis ja siis läksime linnapeale, kui olime avastanud et kõik kohad on kinni jalutasime tagasi, esmaspäeva õhtu kell 1 öösel, targad eksole ja siis mul tuli siuke väss. Täna hommikul tegime pitsategemis võistluse, keegi tegelt ei võitnudki korraldajad lihtslat ei viitsinud enam ilmselt süüa teha, hahh.
Snow patrol on oma armsate lauludega nii südame vallutanud, haiged tüübid. kuidagi eriti läheb mulle korda hetkel. hetkel istume mirelliga, tema on voodis ja mina läpakas. kuulame snow patrolit, kodune ja soe on, i like it. käisime just kartidega sõitmas ja see oli suht cool, aint ma unustasin kiivril tõmmata ette silmakatte ja pärast olin näost mudane, tark ütleks. Hullult külm hakkas ja siis jooksime Mirelliga autost maha poodi, ostsime pannkooke ja shokolaadi ja siis toas panime mikrosse ja niii nämma oli. Nüüd on igalpool kõigil kuidagi unekas ja kõik on rahulik ja vaikne. Hästi iisi kuidagi, siuke chill, tudukates käivad ringi. Ma ei saa magama minna, sest Eff läks magama ja kui ma sinna läksin olid tal minu tekid ja padjad, natukene halb, aga she looked so sweet mai tahtnud teda üles ajada. Mirell jäi ka nüüd magama ja Annika kadus klaasi pesema. Üks rumeenia tüdo kuivatab ka vaikselt juukseid siin. Kollane valgus on igal pool. Ilus elu.



mu kõigile kallitele inimestele on üelda vaid üks lause - you could be happy and i wont know

brovst

kõik hängisid poodi ja mõned läksid ka korvpalli mängima mingite segavõistkondadega, ma hängin üksi siin klassiruumis ja annagrete taob oma jalanõusid porist puhtaks vastu seina. siin on klassiruumid sellised, et saad igast klassiruumist õue keskele, ja see kogu koolikomplekt on nagu nelinurkne ja keskel on igast platsid ja asjad kus saab turnida, vahel istume seal ka ja räägime juttu. eile oli eriiiiiiiiiti hea õhtu, sest me käisime buffee-restoranis ja taani on nii, et kui sa maksad raha ära söö palju jaksad ja võid jäätiseletist ükskõik kui palju võtta, seal oli mingi 15 erinevat sorti jäätist, vahvleid, kaunistusi jaaaniiiiedasi. kõik läksid kinda hulluks ja pärast oli veits paha olla aga naljakas oli ikkagi. jalutasime sealt rannaäärde, umbes 100m, täiesti kott-pime rand ja majakas kaugel ja tähed meie peakohal, see oli maagika, tõesti, siis ma sain aru, et yes, i wanna be here and nowhere else. eriti tore et mul tuli see tunne, see andis kuigi hästi palju positiivsust juurde. pärast niisama hüppasime ühes aias oleval patuudil, meil lubati, do not worry me ei teinud lollusi. sõitsime veel mingite jalgratastega, kus sa peaaegu magad peal, suht äge. linnast täna hommikul ostsin viinamarju, pannkooke, kartuliputru ja jogurtit. ilgelt tuli kuidagi eesti asja igatsus ja värkki. kõik on koguaeg nii confused miks mulle üksi meeldib koguaeg ära trippida, hah, ja siis nad ütlevad mulle et ma olen ikka naljakas, et miks ma üksi koguaeg käin ja naad otsivad mind igaltpooolt. see on muidugi armas, et nad otsivad.

i have 3 and a half

okey, here is all great, as you can see i am thinking in english.. already. mul on aega 3 ja pool minutit, et seda postitust kirjutada, sest kohe kohe hakkab räme räme orienteeriumine siin linnas, mingi mäng ühesõnaga, ökadus. Olen kellegi toreda tüdruku läpakas ja sellepärast on siin ka täpitähed, yehhuu. Ühesõnaga mina ja Evv oleme siis toapinksid ja räägimine igaõhtu juttu ja niisama mõnitame ja värkki. Täna hommiku magasime veits sisse ja ma käisin üksi pärast hommikusööki pesemas ülisuures dussiruumis, mis on siuke vanaaegne, nagu kuskilt hullumajaõudukast. Hullult kajas, siis ma laulsin seal ja järsku kuulen, mingi hull muss hakkas kuskilt käima, keegi oli mind kuulnud, i paniced. omg 1 mint aega ja nad lahkuvad ilma minuta, i have to run. See koolimaja on hull, klaaskatus ja mingi hull teema, eriti äge, aga vahepeal on ka eriti lonely tunne kuna keegi pole tegelt oma ja keegi pole muidugi ka võõras, aga lihtlsat on tunne et tahaks kellelegi selge hüpata või kallistada, ilma mõtlemata what he or she would think.

tegin researchi

See on linn Aalborg, kuhu ma sõidan täpselt homme kell 5.15. Hullult imelik on tunne, aga mitte mingit ärevust tegelt, lihtsalt kuidagi hulllult creepy! aga I'll enjoy life and I'll come back as better person, hahh jaa.

tereteretereee

Sõin just väääga haput mustikamoosi, mis andis mulle millegipärast hullult palju energiat, nämmmma. Sain poest nunnu kleidi ja 3 parmupluusi, õnnestunud päev või mis. Pärast käisin hiinakas ja ennäe ükski prussakas ei roninud seekord seinal, yay. Mulle ei jõua kohale, et lähen ülehomme Taani. EI JÕUA. Üritan seal igapäev kirjutada blogi, kui on nett, kui netti pole siis type'in kõik notebooki ja siis pärast riputan siia, et kunagi saaksin lugeda, mis siis oli või kui igav oli ja kui deboris ma jälle olin ja kui lonely(if i'm lucky then not eks). Mäkiburx? What's with that? Tra küll, inimesed ajavad närvi vahel, samas viimaselajal inimesed hullult palju naeravad minuga koos olles.. eriti haige ju, hah, et tea mis mul siis viga on. Pluss avastasin täna veel, et kaupsis müüakse MAC'i kosmeetikat, minee kui õnnelik ma olin. Hakkan nüüd kokku ostma sealt asju, thank you god.

beeing

Miks öeldakse, et tühi-nagu-kell? Kas kell ongi päriselt siis nii tühi? Kõik meie aeg, kõik hetked ja kõik ootamised, on ju tema teha, aga ise on ta.. kuidagi nii lihtne. Aeg on suutnud mind panna uskuma nagu oleks ta kell ja pannud mind tema järgi elama. Mõistatus.
Avastasin, et käärimis-kärbestel on veri. Tapsin ühe ära ja näe, mu peopesal oli vereplekk. Äkki siis meie tekkisime ka sellest kui Suur Mõistus jättis märkamatult midagi käärima? Hah.. tegelt ilmselt mõni teadlane on juba selle üle pead murdnud, niiet mul pole ehk mõtet mõtelda sellistele asjadele.
Olen vahepeal suureks saanud, nii märkamatult eneselegi. Käin kohtades, kus ma varem poleks käinud ja mõtlen mõtteid, mida mul varem ei olnud tarvis mõelda. Imelik, aga uus. Varsti saab sellest tavaline, aga selleni läheb veel aega. Hetkel olen enesekeskselt sügise-idüllis, mis on ilus. See on nagu kurb ja ilus, samal ajal rõõmus ja kole. Vastandlik. Ma pole armunud, juba viimased 17 aastat.. vähemalt see tundub nii pikk aeg. Tahaks olla.

who's THIS? J ooor J?

heeeeei, no hakkab uus kooli nädal, milline meeldiv ja tore uudis, selle asemel, et siia kirjutan, võiksin õppida pähe proosat, mida ma ilmselgelt ei tee. Ma ei oska ennast sellega samastada või siis samastan liiga hästi, et ei oska ennast sealt rollist ära võtta. World is strange ja igapäev juhtub imelikke asju.. ja häid asju. Koos S'i ja E'ga oli meil päris naljakas nädalavahetus, eriti naljakas lihtsalt, nii haiged inimesed oleme, et ise ka ei usu ning väide, et meeste suremus on suurem sellepärast, et nad topivad oma nina igalepoole ja teevad keelatud asju, siis uskuge mind, mitte ainult mehed ei tee neid asju, vaid ka meie. Korralikud, ilusad neiud on sisimas siukest laavat täis, et hoia ainult ahelas noh. J'ga koos kodus on ka cool, tegime tipilaua ja vaatasime supakaid, mitte seebikaid, vaid supakaid. Käisime poes, ostsime süüa.. nagu PÄRIS inimesed. Suht naljakas, varsti saab raha otsa, siis on halb, siis tuleb süüa nuudleid 2.50, jehhuu.." aga muidu on päris tore veel elada," tsiteerides S'i proosat.

smile .)

bo hh ee

Kuulan Margus Vaher'it, nii armas on kuidagi. Issi teeb köögis süüa ja ma istun diivanil ja vaatan ringi siin toas. Kõik on vaikne, issi tahab pärast koos emmega süüa, ma pean ootama siis. Väljas on suured pilved ja külm tuul, aga täna oli tore ikkagi. Ma saatsin mingi ankeedi kuhugi, üleeile saatsin ka migni ankeedi. Ma ei saa aru endast tegelt..haha.. koguaeg proovin kuhugi saada või nii, aga teate! see kes lotopiletit ei osta, ega see ei võida jackpotti ka. Jaa, nii ongi. Koolis on mul juba 2 kontrolltööd 5'ed olnud, ma õnnelik, sest enda võimetele kohaselt peaks igaüks õppima ja ma olen suhteliselt õnnelik, et see lõpuks mulle kohale jõudis, kuigi mulle on seda räägitud migni 10 aastat..haha, okei võibolla päris mitte nii palju.. aga kõik on hästi ja kõik on lihtne. I just let go of all things I don't want to know:).

"Mu laulud elavad sus veel kui eilse kaja, mis tänaseni kostab sinu sees, ja kui sa tunned et sa mind ei vaja, siis tea kõik on alles alguses..."

until when we are ghosts

Kuulan jose gonzales - Hints. See sobib ideaalselt viimasesse suvepäeva aastal 2009 aastal, sest homme, teadagi, hakkab sügis. Leian, et see on üpris ilus tegelikult, see karge õhk ja need lehed siblamas, selles on midagi nii lahedalt filmilikku ja lahe on ennast avastada sealt keskelt. Paned i-podilt ükskõik mis laulu ja jalutad vaikselt koju, kuuled tuult isegi ja vaatad kollaseid ja oranže lehti teel lendamas. We need hints before we get tired. Ma tean, mul on selline tunne hetkel, sest ma olen väsinud otsimas ja mitte kuskil pole mitte ühtegi vihjet, mitte ainsatki. Need vihjed, mis on, neid ei saa uskuda, tahan midagi millele ma saaks toetuda ja uskuda, loota. Ma tahaks tegutseda millegi suunas oma isiklikus elus ka, ma tahaks. Kõik on mu enda teha aga ma ilmselt olen too stucked with myself of smth they say.. Istun siin ja vaatan kuidas terve õu on kollane ja taevas on ..ainult hall. Ma lubasin, et terve suve saadan mööda sinist taevast vaadates, et ma ei unustaks seda sügisel ära ja juba on mul tunne, et see on läinud. See on läinud nende naerudega siit majast, mis suvel seda täitsid. Siin majas on tühi olla üksi, see terrass vajab inimesi, see terrass vajab elu. Ma vaatan õhtuti aknast välja ja kedagi pole, õu on tühi, naabrikoer istub vaikselt aia taga ja vaatab mind sama nõutult kui mina teda. Tundub, et jällegi on mingi aeg mööda saanud. Positiivne on see, et kui see aeg kestis, ei mõelnud ma kas see on hea või halb, ma lihtsalt olin selles. See tähendab, et ma olin õnnelik. Oh yes, I was.

no there you aren't, am I even there?

kogu motivatsioon on kohe õppisimiseks kadunud, kui maarja paneb mulle lihtsalt 3mesid ja 4jasid, täitsa pekkis no, ürita või ära ürita, siuke tunne on küll. aga mäsuu on muidu tegelt koguaeg, ma üldse ei suuda otsustada kas lähen lukus üritusele meie "lemmikus" melulokaalis või mitte. yasuragi on maailma parim koht kus relaxida ja olla, so right chi, i wanna have that kinda house. igatahes viimasel ajal unistan eriti palju, et olen new yorkis ja on jõulud, käime kixiga kirikutes vaatamas gospelikooride jõulukavasid ja siis pärast läheme hüppame kuskilt võtame veits foodzi ja siis lähme koju ja mattume tekkide alla, enne räägime veel paar sõna, kui tore on elada ja siis nii ongi. please don't be just a dream, aight?!

letter to me

Hei,

Nu mis toimub, hing ikka sees ja kõik korras? Igatsen neid jutuajamisi sinuga, nagu kuid oleks möödunud :( Tegelikult mõtlesin juba eile kirjutada, aga mingi paha ahistaja tunne tekkis ja lootsin, et äkki kirjutad ise:). Igatahes siin ma olen.
Tänane päev oli päris retsa, aga jäin ellu. Päris sürr, kohtusin randomly nii paljude inimestega, keda ammu näinud ei olnud. Destiny yeah! Viimane kord oli just nüüd, kui tulin kursavenna juurest, kuulasin rahulikult mussi ja siis tundus nagu mu nime oleks loos backtrackiks lauldud, järgmisel hetkel maandus mu õlale käsi (keset tühja kaarli alleed, soe tänavavalgus, raagus puud märja maa ja lehtede kohal), vaatasin selja taha ja seal istus rattaseljas mu klassivend, kes mu nime oli hüüdnud (kollektiivi pal). Ilmselt see oli ka parim asi täna, teisalt rutiinne päev (oh, I hate tuesdays). Homne toob jälle kooli ja ülesanded. Ma loodan (suht kindel tegelikult :D), et sul saab lahedam olema.
Mingi imelik asi on sellega, et ma saan ainult öösel iizilt enda mõtteid ja tundeid jagada, kõige mugavam ja parem (kirjutada etc.). Päeval oleks nagu lock peal ja mõtted päevavalguse koorma all, või siis lihtsalt ei lasta süveneda enesesse. [nagu depressioonis koopaorav, kes päeval korra jala välja tõstab, et tõestada endale pähklite vajalikkust samas adudes reaalsuse perioodilist mugavuse ebamugavuseks muutumist tahtes seetõttu pidevalt enda koopasse hoida?] Nevermaind :D. Ööinimese sümptomid, vb said aru.
Imelik tunne on, et sa tead minust palju rohkem, kui mina sinust. Tables have turned ja nüüd oled sa ise müstika. Ehk nii oligi mõeldud...ehk on see minu võimetus sulle õige võti otsida. Võib-olla on see võti koguaeg lukuaugus olnud ja uks pärani lahti, ainult minu silmad on kinni ja ainus, mis sinust on, on vaid see kiri siin kahemõõtmelisel ekraanil. A isegi, kui on ja jääb nii, siis see on päris lahe. Enda kohta leian ka asju pidevalt tänu sinule :).

need batteries for flashlights

lahe on vaadata kõiki kasvamas, ma arvan et minust saab ka kunagi keegi lahe. ma tähendab üritan ja püüan, aga ma tean et i'm not there yet, still struggling. kui koguaeg juhtub mingeid haiged kokkusattumusi siis võib neid ju märkideks nimedada? aga kes õpetaks neid märke lugema? ma saan aru jah, autokoolis on lihtne, märk ja sõnastus. kes päriselus sõnastab mulle iga märgi tähenduse? ise teha oleks seda riskantne sest võibolla oleks mu lower või upper ego mängus ning ma pööraksin hoopis valele poole või pargiks seal kus ei tohi? igatahes otsustasin et ei kirjuta blogis enam mis ma tegin vaid rohkem mis ma mõtlen, va siis kui midagi tõesti ägedat on juhtunud mis vajab väga meenutamist või üleskirjutamist.

streets we used to own

hometown glory

Tahaksin selle postituse pühendada Tallinnale. Tahan sind tänada selle eest, et oled olnud mulle koduks. Tahan üelda, et tänu sinule on leidnud aset paljud ilusad mälestused. Sa oled ilus ja mulle meeldid sa igas valguses, igast inimestega, mitte ainult sellepärast, et sa oled minu kodu vaid sellepärast, et sinus on midagi müstilist ja memoriaalset. Tahaks kallistada sind ja üelda, et kõik kohad kus ma olen elanud ja käinud, olnud ja näinud on olnud väga suure tähtsusega minu elus ja ma ei tea kes ma oleks, kui sind poleks. Sul on oma "glory", su üle valvavad tähed öösel ja päeval täidab päike sinu tänavaid, nii kevadel, talvel, sügisel.. sa meeldid mulle tegelikult koguaeg. Kõik need öised kondamised su tänavatel, päevased istumised muruplatsidel, mu lapsepõlve pargid ja tiik, mille ümber õppisin jalgrattaga sõitma. Talvised suusatamised, suvised rannaujumised ja kõik, mis teeb su selliseks, et keegi ei saa täpselt aru mis elu need inimesed siin linnas elavad. Mulle meeldib, kui on külm sügisene ilm, värviline vanalinn, kõigil juba mantlid seljas ja mütsid peas. Varsti on see aeg juba kus tuleb kindad kätte panna.. naljakas, aga nii see on. Selle nostalgia lõpetuseks tahaksin üelda veel ühe viimase asja. Kallis Tallinn, lõppude lõpuks tänu sinule olen Mina leidnud oma inimesed ja.. the people I've met are the wonders of my world.

my day

Lost hours and secrets too,
No one will find but you,
Falling is like brand new rain,
Places I have never been,
I thought these things would come to me.
Love is another country, and I want to go -

I want to go too. I want to go with you.
I want to go too. I want to go with you.

But I’m broke down right here.
My heart won’t come out clear.
I get lost on the inside too.
How could I make sense to you?
And when you walk away from me,
You’re further than another country and I want to go -

I want to go too. I want to go with you.
I want to go too. I want to go with you.

armusin laulu, perfect ajastust leidmaks mind

heijouyou

Oeh, mulle vaikselt hakkab meeldima blogi kirjutamine. Kunagi on vähemalt hea lugeda, mis ma tegin või mõtlesin. Ma hetkel olen üks kodus, ilm on hall, aga päike siiski paistab praegu eriti coolilt ühe kastani peale mis paistab mu seljataga olevast aknast. Kuulasin siin U2 ja õppisin nende lugude akustilisi versioone. Tegin isssand kui head tortillat, hakkliha-juustu-tomati, lubasin endale seda täna. Tegin täna trenni ka, 2 kakuka ringi. Vahepeal tuleb täiega uni ja siuke tunne on nagu ma olekski unes, sest üldse siukest reaalset tunnet ei ole. Kõik on kuhugi kadunud, nii nagu minagi. Ma ei taha üldse kadunud olla, aga nii kadunud tunne on lihtsalt, et täitsa lõpp.

niisama tuli tujuke

my name's on the wall

I can't be what society needs me to be, but I can be what YOU need me to be. I have my dreams and they're as good as yours. My dream is to say - If I could start my life over again, I would make the exact same choices I've made.

Eelmise postituse järjeks.. pean ütlema, et I looked üle keskmise blue, lõpetades öö hitlerivuntside ja mölapidamatusega.

time's changing everything?

Yep, that's what I'm doing. Vabaduseväljaku avamine siis täna. Homme erinevad peod, erinevates Tallinna osades.. hmm, where are WE going? :) YEPAA, I WON'T LOOK BLUE, I promise!

so I tell you

I'm actually having fun. Eile, party at Patarei vangla. Kas me tulime kell pool 6 taksoga koju? Kas me ronisime üle patarei vangla aia? Kas me tantsisime dub'i järgi rannas päikesetõusul? Kas me saime uued sõbrad? Kas me kohtasime mõnda vana nägu? Kas me olime kõige lahedamad piffid peol? Jah, jah, jah, nii elame meie oma vaikest äärelinna, vahel kesklinna elu ja sellistel aegadel pole midagi valesti. Nüüd ma hakkan lugema vanu meile mailbox'is, mis teeb võibolla head, võibolla halba, äkki hoopis aitab? äkki avab mu silmad millelegi, mida ma enne pole tähele pannud? loodetavasti kõike, mis aitab mul edasi liikuda. Vahel kõige huvitavam juhtub siis, kui teed midagi äärmiselt tähtsusetut, vahel tuleb minna, kui sõbranna ütleb et parim "õhk" on täna linnas peo panemiseks, vahel tuleb kodus olla ja võtta väike vann küünalde ja viirukitega, vahel tuleb olla vait ja vahel tuleb karjuda hääl selgeks, vahel tuleb sõita Viimsisse muuli peale ja joosta lainete eest ära, vahel tuleb hüpata batuudil ja teha kooki ürituse jaoks, vahel on need kõik asjad juhtunud ainult paarikümne tunni jooksul.

no rush in august

Täna oli siis meie austatud sõbra kristiina sünnipäev, algas siis sellega et laulsime talle akna all serenaadi nimega Chasing Cars. Südant lõhestav, me ise olime selle mõtte tekkides juba nii erutunud, vaat oleks üle-erutund, päris halb. Tänase päeva lause tuleb siit: "You can't take anything with you, exept the love, the love I have for you." Külastasime täna ka meelelahutuskeskust nimega kino, enne seda ostsime kultuurmustikaid ja 4 hapukurki. Öösel olid S ja E minujuures. E rääkis unes ja värvis hommikul juuksed lillaks. S rottis Jonsilt vanu riideid ja oli ise endaga ülimalt rahul. Täna oli õhtu ka sweet, nii nagu olema pidigi. Terve tee kui ma Kixi juurest koju tulin mõtlesin, et ma tahaks muutusi. Mitte inimeste enda ümber, mitte keskkonna, ma tahaks, et ma ise tunneksin ennast uuena ja värskena ja täis hakkamist ja õnne. Aga FUN FACT(räme sõnapaar) - if you wanna make world a better place, look at the man in the mirror!

Day

Mul lendas täna sääsk silma. Imelik tunne oli, ma kardsin et ta muneb mulle silma ja siis hakkab silmast lendama väikseid sääski välja. Tegelt ta vist ei saanud silmale pihta, ma jõudsin enne kinni panna, aga pärast ikka kardsin, et mis siis kui tegelt ta seal sees nüüd elab ja ma ei tunne teda millegi pärast. Muidu mul pole üldse siuke tunne, et mina vananeksin. See on nii ebareaalne, et ma kunagi suren või olen ülimalt kortsus ja kõike seda. Hullult imelik, kõik olekski nagu nii loodud eternally nagu hetkel on. Ma üritan viimasel ajal aru saada, mis see siis tegelikult on õigesti ja mis valesti mu elus. Ma arvan, et ma olen tegelikult liiga vähe avatud uuele. Samas ma kohanen kiiresti, samas olen jälle püsimatu. Tänapäeval vist on parem omadus siiski kiiresti kohanemine kui püsivus, sest maailma ja kõik võimalused muutuvad nii kiirelt. Üldse käib mul mõtteid nii palju erinevaid peast läbi, et mis ja kuidas ja kes teha/olla. Ma arvan, et saatus on siiski olemas ja, et iga asi mis juhtub meiega, omab suurt tähendust tulevikus või kuidagi suunab ja juhatab sind, kui sa oled segaduses. Neid märke on tegelikult nii palju, aga ma ei tea kas neid jälgida või eirata. Sest tegelikult ilma märkideta on võimalik ka sõita, kasutades oma südant võibolla? Jälgida nn südamehääli siis oleks kõik hästi? Vahel ma mõtlen, et ei tohiks usaldada mitte kedagi peale enda, aga samas ikka küsin teiste arvamust ja usaldan neile mingeid otsuseid teha, mida ma peaksin ehk ise tegema. Olen nii palju endale tegelikult uuesti ja uuesti lubanud, et ma kuulan ainult ennast, sest siis pärast pole kedagi süüdistada ja nii. Ma üldse ei tunne, et see inimene oleksin tegelikult mina, keda kõik minuks peavad. Naljakas.

Some are here to remember
Some are here to forget
That we used you for nothing
And we couldn't care less

Oh, beautiful world.
Can I win you back?
Beautiful world.

me käisime rootsis, oh beautiful times..beautiful life..

I will

Ma tean nüüd, et on käes see hetk, kus ma saan aru, et ma olen lahti lasknud sinust. Kõigist nendest asjadest ja unistustest, mis ma lootsin et meid koos ootavad ees. Tahaks sinuga rääkida tunde ja tunde ja siis lihtsalt panna pea su sülle ja loota, et armastus on kõikvõimas. Mul on hea meel kõigi inimeste üle kes on õnnelikud hetkel, mul on lihtsalt tühi. But time will erase that emptiness and it will be lost.. like tears in rain.. again. http://www.youtube.com/watch?v=l4PUoHV1PsA

we HAVE TO dream big

Igatahes, nüüd ongi pool suve täpselt läbi. Kurb, aga ilus ikkagi. All those moments will be lost in time, like tears in rain.. time to die.

MEW 09'

MEW.. kõik sõnad siin maailmas ei suuda väljendada seda tunnet kui sa paned silmad kinni ja imed seda mew mussi enda sisse, Jonase voxi ja kogu bändi perfektsust igast küljest. Mitte ühtki kübet ülbust, üleolevust, lihtsalt puhas KUNST. Live algas introga.. siis tuli Introducing Palace Players..then SPECIAL. Selle alguses ma lihtslat mõtlesin, et tahaks vajuda maa alla või lennata siit planeedilt kiirusega 1002323 km/h. See vaimustus jõudis vaevalt lõppeda kui kõlasid esimesed Zookeeper's boy noodid kohe otsa. NO FAKKKK MISMÕTTES. Üritasin niii väga et jääda reaalseks ja tunnetada seda, aga see sound lihtsalt viib su ära ja kisub lahti ja paneb ennast su sisse. Siis tuli Rebeaterbeater, tatsasin siis veits selle ajal. SIIS AM I WRY!!! Esimesed kitarrikäigus.. I was soooo HIGH. No nii.. laul sai läbi.. käib kitarri üks noot.. ja siis. VAIKUS, klaver, õrn delay ja WHITE LIPS KISSED. Lõppes, ma mõtlesin ..SO GENIAL. Hakkas 156, no HEIII, mineee lihtsalt.. see jõudis ka vaevalt lõppeda kui hakkasid esimesed noodid mu lemmik loost SNOW BRIGADE. Video projektsioon seal taga, kui hakkas mäsu läks lava kõik valgeks, värve hakkas lendama, kõik oli nii emotional ülimalt spetsis mõttes. Kutsuti tagasi lavale ning siis tuli uus lugu ja lõpetas... Comforting Sounds, mis lõpuks kestis umbes 8 minutit - lihtsalt mega-super-jam, mis pani ihukarvad nii püsti-püsti. I'm SO glad I have the chance to LIVE!

wish a pure wish

http://www.myspace.com/tallinndaggers listening Highs and Lows. This summer fits perfily. Mu sünnipäev oli ka nagu igavene, kestvuse mõttes. Algas muidugi eriti spetscooli piknikuga kalurisadamas with candles jaa muidugi tulime tagasi ka 2 lestaga.. mitte lestadega, mis jalga käivad. Enne kui hakkas 2.juuli siis isa pani mingeid haiged sünnipäeva laule youtube'ist ja nalja sai päris palju..my family siiski. Tahaks randa minna, aga ühtegi sõpra pole ja need kes tuleksid, neid hetkel ei jaksaks händelida. Muud mitte midagi ei taha üelda. Lihtsalt enjoy enjoy and pray this never ends.

period241

bad things/good things come together, all together. nothing left to say, best times/worst times come together. I'm done.

44 caliber love letter

Sometimes love isn't about how much someone suits you, but how much you're willing to change to suit them.

I'm constantly changing from calm to ill, really I am. Ma arvan, et muusika on see mis jääb mulle ja kõik muu te võite võtta. Please, scream on.

thought

ma tahaks ära minna kaugele, kus ei oleks mitte midagi, peale hõljumise taeva ja pilvepiiri vahel, tahaks nutta ja naerda ja mitte ühtegi sõna üelda. ma ei oska enam elada siin maailmas nii et kõik oleks nii nagu mina tahan, kõik ei pea olema nii nagu mina tahan aga ma tahan et ma oskaksin need asjad heaks muuta mida mina tahan et oleksid head mu elus. tahaks aastaks hollandisse vist ikkagi minna õppima, sest mul on megadebor, seal oleks ka kindlasti aga siis ma äkki õpiks oma elu kõrvalvaatajaks olemise ära. tahaks nutta, nii palju et kõik terve mu tuba ujuks.

issue

hei heiiii, nii nüüd on tehtud mu elu esimene päikesetõus-linnahallikatusel!!! DADAAAH. Kell pool 3 päeval hüppas muidugi Haljaste mu voodisse ja otsustas mind üles ajada - jannu jannu lähme päevitama. JEP.

I am not the picture, now I… I am the frame

There's somebody who badly misses me and I miss him. Please. Can't take this anymore. Where's the truth? The cracks won't hold it. Time won’t change a thing, you promised. Now look how quickly fresh blood dries.

you can't let good things go

Apppi kui armsad sõbrad, ma tulin koju nüüd lõpuks ja vaatasin et kõik on nii puhas ja võtsin pesu kuivamast ära MILLE NEMAD OLID pesema pannud:( SOSWEET. Mitte ükski uus sõber ei suudaks ületada minu praeguseid ja pluss veel ma olen last 2 days käinud 3 korda saunas, mingi 4 korda pesemas ja ma varsti lihtsalt suren ära või lihtsalt kaotan mingi naha või midagi:) Tõmbasin Incubuse uue plaadi ja hängin sellega, lähen teen terrassil paar aeglasemat tiiru, sest nüüd olen üksi ja saan kasvõi alasti päevitada. Kindlasti seda ma teen. Kuidagi süda on veits paha AGAA siiski on tuju kuidagi väga suvine ja chill, ma juba kujutan ette kuidas ma päikese prillidega laman terrassil..mmmmmm.

take a picture

Täna on jaanilaupäev? Olen nii pruun, nii äge. Sõpsid hängivad terrassil ja mingi chilläx muss käib ja everything seeems to be okey :] Vabadussammas oli eile ka nii cool. Selline tunne, et ärkad hommikul ülesse ja kogu see õhtu oleks olnud unenägu. It's THE SUMMER.
Awake on my airplane
Awake on my airplane
My skin is bare
My skin is theirs
I feel like a newborn
And I feel like a newborn
Awake on my airplane
Awake on my airplane
I feel so real

who's whispering?