Kena õhtu küll, telekast tuleb 1939. aasta film ja mul on tunne nagu ma ise oleksin filmis, sest filmides alati vaadatakse neid oldschool-retro filme. Oleks veel mingi debor tuju ja jäätis, siis oleks veel täpsem. Õnneks on kõik hästi ja pole vaja jäätist ega ka seda filmi.Hakkas siis täpsemalt aasta 2010.. ja hakkas pääris naljakalt. Kuigi aeg on inimeste välja mõeldud, siis võib öelda, et see inimeste välja mõledud aasta hakkas päris naljakast otsast. Kuskil kalasadamas, kus tuiskas ja kõigil lihtsalt oli meik mööda nägu laiali ja siis kõik naersid teiste üle. Meid oli niii palju ja kõik inimesed olid armsad ka. Hull mõte oli sinna sadamasse minna, sest kaugemale kui 5m ei näinud mitte midagi, aga siiski tripp oli väga hullumeelne. Tagasi teel ma tahtsin lõigata läbi metsa, aga metsas oli nii pime, et tee kadus ära ja siis kõik sumpasid minu järel puusadeni lumes. Kõik pidasid vastu ja see oli väga hull tee, aga pärast oli ikkagi jälle nii naljakas.
Kodus oli hullult soe ja hubane ja kõik olid kaineks saanud ka ning siis tulid teed ja tuduriided(sest kõigil olid oma riided läbimärjad) ning siis me niimoodi chillisime. Muidugi noormehed võtsid natukene lõbusamalt ning läksid sauna ja hüppasid lumes ringi. Kella poole 6eni käisin mina keelamas, et pandaks muusika vaiksemaks, sest see oli lihtsalt päris hull. Hommiku kella 11ks olid kadunud enamus, järele olid jäänud ainult 4 minu sõpra, eh, mingi 15 olid vahepeal ära hämanud ennast, nice.
Lubadusi ma ilmselt tegema ei hakka, sest lubadused minul minuendaga on sellised väga pinnapealsed ja kui ma tahan midagi tõesti muuta endas, siis see asi on lubadusest kaugel, see on rohkem changing-the-way-i-think, mitte lihtsalt mingi loll lubadus, ilmselt. Ma üritan nautida seda aastat ja olla avatud kõigele kõigele uuele ja minna edasi pea püsti ja rõõmsana ning ma arvan, et mida rohkem mina seda teen, seda rohkem teevad teisedki, sest me kõik oleme üksteisele eeskujuks, rememeber.
No comments:
Post a Comment