shelter - the xx

Could I be, was I there?
It felt so crystal in the air
I still want to drown, whenever you leave
Please teach me gently, how to breathe
And I'll cross oceans, like never before
So you can feel the way I feel it too.

Ilusaid sõnu on vaja lugeda ja neid on vaja kuulata, teel koju. Ma kõndisin täna koju meeletult aeglaselt. Jälgisin, mis on muutnud siin naabruskandis. Avastasin, et on paar uut tänavavalgustit seal tagapool, mis annavad kogu vaatele hoopis palju maagilisema touchi, lahe.
Öösel ma ei saanud und, ma ei tea miks. Mul isegi polnud mõtteid mida mõelda või asju mida teha, lihtsalt ei tulnud ja ma ootasin ja ootasin. Kui hommik käes oli, oli mul lihtsalt hea meel, et ma ei pea enam UND OOTAMA.
Tulin just MJ proovist, mis on tore. Mulle meeldib teha seda lihtsat muusikat, it touches me, somehow. Täna oli veel hullult tore Jonast näha nii suurena ja süüa kalasuppi. Jonas kiskus mu juukseid ja S'iga nautisime esimesi kevadesõõme, ilgelt hea ikka, et enam pole sügis või talv. Ma olen lausa siiralt õnnelik. Ma loodan, et nüüd keegi ei otsusta temperatuuri maha keerata, sest seda tuleb ainult juurde keerata, rigght! Teatritunnis tegime E'ga peeglit ning ma lihtsalt pidin püksi tegema, sest ausalt ka, see oli liiga naljakas. Tahaks siis riputada video sellest, aga kahjuks mu silmad ei oska filmida.. ega ka pildistada, even if I wish it sooo much. Hetki, mis teevad päeva eriliseks on tegelikult nii palju, aga täna ma lihtsalt kuidagi märkasin seda eriti. Ma ei tea, kas mul on mingi kõrgendatud sense of beeing täna või mis on, aga kuidagi väga down-to-earth-still-off päev.

Hiljutisi lambimõtteid..
Wash the dirt of your hands, when no one could see it.
Nobody wants to see your dirty hands actually.. even if it's the natural way of beeing you.
We can't handle that we're just humans and we'll always want to be so much more than that..

Üldsegi, ma suren varsti ja see maailm tegelikult ei mäleta mind paari põlvkonna pärast. Mitte keegi ei tea mida ma mõtlesin või miks ma üldse siin olin. Isegi Michael Jackson on, ma arvan, unustustes 400 aasta pärast. Ma ei tahaks üldse kaduda siit maailmast. Ma tahaks näha selle arengut. Ma tean, et ma pean vaatama reaalsusega tõtt ja võtma seda omaks, et I'm just passing through, aga still I just can't handle that. Ma ilmselt ei leiuta ka viisi kuidas igavesti elada, aga minuarust on natuke kurb, et tegelikult mitte keegi ei mõtle samamoodi ega tegutse samamoodi nagu mina tulevikus ja võibolla see ongi hea, aga ma tahaks et keegi oleks selline, ma isegi ei tea milline, aga et keegi tulevikus oleks ka nagu mina. Ma ei tea.. siis mul oleks nagu südamerahu, et I'm not lost, I'm still here või midagi sellist..