brovst

kõik hängisid poodi ja mõned läksid ka korvpalli mängima mingite segavõistkondadega, ma hängin üksi siin klassiruumis ja annagrete taob oma jalanõusid porist puhtaks vastu seina. siin on klassiruumid sellised, et saad igast klassiruumist õue keskele, ja see kogu koolikomplekt on nagu nelinurkne ja keskel on igast platsid ja asjad kus saab turnida, vahel istume seal ka ja räägime juttu. eile oli eriiiiiiiiiti hea õhtu, sest me käisime buffee-restoranis ja taani on nii, et kui sa maksad raha ära söö palju jaksad ja võid jäätiseletist ükskõik kui palju võtta, seal oli mingi 15 erinevat sorti jäätist, vahvleid, kaunistusi jaaaniiiiedasi. kõik läksid kinda hulluks ja pärast oli veits paha olla aga naljakas oli ikkagi. jalutasime sealt rannaäärde, umbes 100m, täiesti kott-pime rand ja majakas kaugel ja tähed meie peakohal, see oli maagika, tõesti, siis ma sain aru, et yes, i wanna be here and nowhere else. eriti tore et mul tuli see tunne, see andis kuigi hästi palju positiivsust juurde. pärast niisama hüppasime ühes aias oleval patuudil, meil lubati, do not worry me ei teinud lollusi. sõitsime veel mingite jalgratastega, kus sa peaaegu magad peal, suht äge. linnast täna hommikul ostsin viinamarju, pannkooke, kartuliputru ja jogurtit. ilgelt tuli kuidagi eesti asja igatsus ja värkki. kõik on koguaeg nii confused miks mulle üksi meeldib koguaeg ära trippida, hah, ja siis nad ütlevad mulle et ma olen ikka naljakas, et miks ma üksi koguaeg käin ja naad otsivad mind igaltpooolt. see on muidugi armas, et nad otsivad.