On üks tavaline teisipäeva pärastlõuna. Vaatasin just "The Art Of Getting By" ja see sobis isegi väga hästi tänasesse päeva. Õhtu tuleb üks huvitav, sest mõned uued külalised tulevad pluss homme tuleb E oma sisseastumiskatsetele siia, intervjuule kui täpsem olla. 18 kraadi on väljas ja ilus ilm on, päikest ei ole, aga siiski on chill. Eile käisin koolis ja jällegi olin õnnelik, et käin ja olen seal ja õpin mida õpin. Kodus on meil kõigil mingi palavikulaine ehk siis kõigil on kuidagi uimane ja ei jaksa isegi trepist üles kõndida.
Eile käisin poes ja ostsin igasuguseid seemneid, mida saab istudada, sest meil on ju aed. Ma siis esimest korda elus kavatsen üritada hoida midagi elus.. lillega see pole varem õnnestunud, sest ma unustan ja annan alla ning lill sureb tavaliselt 2 nädalaga. Aga võib ju loota, et äkki ma olen nüüd natukene vastutustundlikum ja hoolivam, et ma võibolla isegi saan hakkama basiiliku kasvatamisega. Haha.
Üldiselt mu ülikooli-linn High Wycombe on ikka väga väike linn ja pooled poed on uksed sulgenud, sest väikestes linnades hakkab eluküünal vaikselt vist igalpool kustuma. Naljakas on seal käia, suured kaubanduskeskused, pooled poed kinni, täiesti tühjad. Selline karm ja külm tunne, aga samas selles on midagi väga müstilist..selles mahajäetuses ma mõtlen just. Seal on hea käia poes, sest peale sinu on poes veel 2 inimest ja kõik on meeletult odav, võrreldes Londoniga.
Käisin veel ükspäev Hammersmith'is oma teatripiletil järgi, nimelt lähen siis 4.mail vaatama "Three Kingdoms", mis on Londoni-Berliini-ja-No99 koostöös valminud etendus. Nii lahe oli vahelduseks West-Londonis trippida ja käia, seal paistab ikka päike hoopis teistmoodi, haha. Või it's just me I guess. Ja mul on veel pilet 17.aprilliks Matt Corby'le, kelle live toimub The Bowery's mis on eriti väike venue umbes 250 piletiga, mis müüdi välja 10 minutiga. Ma ostsin esimesel minutil, haha. Väike konks on aga selle, et ma tegelikult tulen Eestisse 1-18. aprill, niiet ma mõtlengi, et kas müün pileti maha või vahetan lennupileti ümber, aga Ryanair'iga kuupäeva vahetamine on selline peavalu.
Eilsest alustasin sellist mängu endaga, et igapäev kirjutan üles ühe mõttetera või lause või qoute'i mida olen kuskilt näinud, et see jääks seda päeva meenutama. Eile loengus istus mu ees üks poiss, kellel oli desktopi screensaver'i peal kirjas valgete tähedega mustal taustal: "Keep calm and kill them with lazers." See oli minuarust nii naljakas ja see läks selle poisiga kuidagi nii hästi kokku ja siis ma tulingi selle mängu peale, et teeks seda. Ma ei teagi miks või mis eesmärgil, aga võibolla see eesmärk tuleb kunagi hiljem siis minuni. Tänane qoute pole veel minuni jõudnud. I guess I have to keep my eyes open.
Pärast seda kui vanemad ära läksid on jälle nii tühi tunne, aga ilmselt see, et nad siin olid, oligi liiga nostalgiline, tuleb jälle meelde tuletada kuidas see üksi seismine käisgi..iseseisvus. Hetkel ma veel otsin tööd, ma üritan leida midagi oma valdkonnas, et siis muusikamaailmas, aga väga raske on, sest keegi ei taha väga poole-kohaga võtta, kuigi mul on juba palju põhiteadmisi. Mul on selle üle kõige parem meel, et iga kord kui ma lähen uude seminari või loengusse, saan täpselt seda infot, mis ma oleks nagu ise palunud või küsinud. Kõik need teadmised ja asjad on täpselt sellised nagu ma tahaks teada, kui nad ei oleks sellest rääkinud. Või lihtsalt ma olen oma aines juba liiga sees ja olen saanud piisavalt ajupesu, et mitte midagi muud tahta? Mul on nii hea meel, et see igatahes nii õige on. Varsti saabki esimene aasta läbi ja see tundub kuidagi uskumatu, et kas tõesti? Ma olen tõesti vastu pidanud? Vara hõisata, aga ma ei anna alla, enne kui see sõda on läbi. Mul on alati olnud see mentaliteet, et pigem kaota lahing kui sõda. Ma ei teagi miks. Kui on vaja, siis ma võin parim olla..ma olen laisk lihtsalt. Nagu enamus meist.
Täna on selline lihtsalt olemise päev, kus mitte midagi ei tehta. Isegi lill ei liiguta. Võibolla ainult siis kui tuul puhub. Mulle tegelt meeldib Londoni puhul see, et mul ei ole kuhugi kiiret ja kui mul on kuhugi kiire, siis on väga kiire. Ups and downs. Lähen T'ga varsti poodi ja ostan külmkapi õhtuks süüa täis kui külalised tulevad. Mulle meeldib, et meil käivad rändom päevadel külalised. Kedagi ei huvita mis päev on või kas on reede või teisipäev - it's all the same, sest enamusel on nädalavahetusteti tööd ja siis ongi nii, et meie juures on need õhtud siis kas pühapäeviti või teisipäeviti.. ühesõnaga vahet ei ole ju, aeg on inimeste välja mõeldud niikuinii.
Päikest, (ja niikaua kui päikest pole aitab D-vitamiin)
J.
No comments:
Post a Comment