pieces missing everywhere

I can't climb the stairs, pieces missing everywhere..........


but i still want.. you convinced me

days passing... days and days...

hommik

Nii naabrinaine käib aias lõhevärvi hommikumantliga ja asjatab, kell on pool 9 hommikul ja mul on nii paha olla et ise ka ei usu:) Aga oleme üle ikka ja alati, veel kuulan Filmi Blueprint.. sest ma lihtsalt ei viitsi vaadata.. btw mulle meeldib kuulata filme.. mitte vaadata.. või no vaadata meeldib ka.. aga kui pole midagi vaadata siis on hea kuulata..

ja üldse Gonzales oli nagu ...mmmmmm kui heaaa..

I mean he even cooks me pancakes

Täna oli jälle lahe päev minu aias koos põhi hõumidega, muidugi oli puudu ka aga we had goood time anyways. Homme on ema jälle M.O.D'i Olümpias sõu saab jälle hüpata hotelli voodites ning aknalaua peal öösel läpakas istuda ja nautida vaadet..

Üldiselt on feel viimaselajal hea, võrreldes endisega, tahaks arengut, aga ise ei oska kuidagi, midagi uut tahaks ellu, eks kõik on vist lihtsalt minu kätes...

Oliver'i tänane põhinali oli muidugi see et .. " eee.. mis mu perekonnanimi oligi???"
siiralt siiralt

Cause the only real truth in your life that you know is hostility. Your world is coming apart. Remain steadfast. Perseverance. Against all opposition. Crushing all limitations. Pure strenght through solitude. Discipline and determination. You can't accept what you've been told. Anchored in sin you must reverse your descent. Declare the weight of the world has yet to claim you. And admit that your faults will not restrain you. Glimpses of fate bring light to your despair. Realise truth isn't short of your grasp.

this is the end

kui ei lase talvest lahti ei tule kevadet, kui ei lase suvest lahti ei tule uut suve...

mis fakin circle see on siin ilmas et kõik mis juhtub, tuleb mingil viisil kunagi tagasi sinuni.. kõik.. võibolla maailm ongi liiga väike.. võibolla on see maailm liiga väike, milles me elame oma mõtetes.. võibolla elame me mõtetes palju väiksemas maailmas kui tegelik maailma suurus on? mõned laulud, mõned inimesed, mõned situatsioonid on lihtsalt nii meeldejäävad et neist ei saa isegi paari päeva möödudes üle.. kas kõik on kergem siis kui teed teist korda seda sama? kui lähed teist korda mööda sama teed? ütled teist korda samu asju? kas meid ootab ka kunagi VEEL ilusam päev? kas meid ootab kunagi VEEL ilusam öö? kas me tunneme ennast ka kunagi maailma kõige õnnelikuma inimesega? ma loodan et me tunneme... ma ei tea küll kuidas, kuidas spontaalselt see peab juhtuma ja tulema.. koos vihma ja tuule, päikese ja pilvedega

is this the life you wanna live?

Ma tahan et asjad oleksid nii. Ma tahan alati tagasi mõeldes olla rõõmus mitte kurb, kuigi kõik oli nii hästi, kummitab mõte et miski pole enam kunagi nii. Ma ei tunne enam seda sama lõhna, ta ei naerata enam kunagi samamoodi, ta ei ütle enam kunagi seda nii nagu ta ütles seda sellel õhtul... aga ma siiski loodan, et tuleb ka aeg kus mina saan heaks ja õnnelikuks inimeseks keda armastatakse. Ma loodan et ma saan kunagi inimeseks kes on õnnelik ning naeratav, lehvitab alati(mitte ei vaata mujale), väärtustab seda mis on, mitte seda mis võiks olla. Ma loodan et Sa muudad mind kunagi sellised, muidugi ma ei tea kes see inimene on.. aga ma loodan et see inimene tuleb ja paneb mind tahtma olla kõik mis ma ideaalis tahaksin olla. Ma tahan reisida kaugele ära ja siis pärast meenutada, rõõmuga.. kuigi on hullult kurb.. ma armastan ma armastan kõike mis on olnud..näiteks iga hetke suvel kui sõbrad on minujuures ja söövad juustusaiu, igahetke kui nad naeravad mu tobeda nalja üle või kui mina naeran nende, kui kevad tuleb ja ma pildistan paduvihmaga aias lilli, ema sööki, enda ilusaks tegemist kellegi jaoks. Tuleb välja et tegelikult pole olnudki mu elu parimad hetked laval, ja tegelikult kui aus olla ei olegi. Meeldib isegi proovikas rohem lahkarvamuste pärast vaielda.. tegelt i love you all, i love my life.. i wanna love it.. forever

Feb

Täna nägin unes oma naabrimeest, ta on sportlane.. jooksja, tal on laps.. kes on 2 aastane.. ta käis lapsega jalutamas ja siis üks hetk pani lapse istuma ning hakkas ta jalgu pikemaks venitama, et lapsest saaks ka kunagi hea jooksja. Laps karjus ja nuttis, aga isa oli enda eesmärgis kindel. Mõtlesin bussis, et kas see on kuidagi seotud minu elu ja minu otsustega ning mõistsin, et on. Mu isa tahab teha minust kedagi kes ma pole, mu ema ei luba mul tegeleda asjadega mis mulle meeldivad sest ta peab neid mõttetuks. Mu vanemad ei taha et ma otsustaks suuri asju ise, sest ma "ju ei oska ega tea mis on parim", võibolla on neil õigus aga ma olen varsti täiskasvanud ja mul peaks ikkagi olema võimalus rohkem ennast ise maksma panna. No mitte et ma poleks seda teinud aga siiski..

Viimasel ajal olen aru saanud, et i love my friends and life.. i love my band.. and members..