YEE

Ma ikka pean blogi ka kirjutama, muidu kunagi olen enda peale pahane, et ei kirjutanud mis toimus või mis ei toimunud, eks ole. Niisiis praegu on reede õhtu ning igalpool on party ja kõik lähevad sinna oma sõpradega. Minu head sõbrad pole endast märku andnud mulle ning ju siis nii jääbki, et istume kõik kodus ja vaatame "Üksinda kodus" esimest osa, noh jõulutunnet tuleb ka tekitada sometime. Koolis on suht chill, ma olen avastanud, et kõik saab tehtud, kui oskad hästi varjata, et sul pole midagi tehtud, geniaalsus. Okei, tegelt ma olen ikka tubli ka ja pingutan. Teatris me tegeleme praegu näitleja-töö-arendamisega ehk siis põhimõtteliselt kasutame oma loome- ning kujutlusvõimet. Teeme singel-etüüde hästi palju ja hullult äge on kõiki vaadata ja uurida, miks mis mida ta teeb.
Armastust pole, armumist pole, butterflies'e pole, mitte midagi ei ole. Kurb, aga ilus. Siuke ilus tühjus, samas ma olen suutnud selle tühjuse kõige-kõige muuga asendada ja ma tunnen ennast päris õnnelikuna.
Käisin personaaltreeneri juures ja ma pole vist kunagi ühelegi läbi-ja-lõhki võõrale nii ausalt endast kõik ära rääkinud, eriti naljakas, aga ta tekitas kuidagi usaldust. Igatahes me töötame nüüd koos ja elame ka koos, kui vaja. Nii ta ütles, haha. And it's all worth it. Ma mõistsin tänu temale, et see shokolaadi tahvel EI OLE VÄÄRT kõike seda trenni ja püüdmist. See lihtslat ei ole väärt minu kõiki neid pingutusi. Ma hullult vajan, et keegi mind koguaeg utsitaks, sest muidu ma ilmselt ei saaks mitte kunagi ilusaks inimeseks and I mean it. Lihtsalt ma arvan, et ma olen terve oma elu pannud liiga palju rõhku oma vaimsele arendamisele ning pole taibanud, et füüsiline on sama tähtis! Ma tahan elada õnnelikku ja ilusat elu, koos ilusa ja armsa mehega ning paari ilusa lapsega. Kõigepealt et ma endale ilusa mehe saaks, pean ma ise ka ilus olema and I will. Lulz.