Lugesin oma väikese õe blogi. Ta on õppinud palju.. elust.. olust.. inimestelt. Kunagi ma arvasin, et ta jääb alati selleks väikseks tüdrukuks helesinise nokamütsiga kes püksi pissib, aga ennäe minu väike õde juba teab mis on õige ja hea ja kuidas seda maailma võtta ja kuidas olla, et endal oleks hea.
Eile oli lipsu-ripsme õhtu, väga vägev igatahes. Thank you MH, haha. Nalja sai ja hullult lõbus oli ikka vahepeal, muidugi ka veidi draamat ja läbivaid armastusteemasid A ja muude armsate inimestega.
O, soulmates never die, ma tean, et see on saatuslik lause ja samas võibolla we die like it's died before, aga siiski on nii, et elu on faking tore by your side ja ma tegelt tean ausalt öelda, et ma ei taha ilma sinuta mitte kunagi elada. Täna tahtsin sinust kirjutada siia blogisse, kunagi on hea lugeda, i know! Päris imelik, ma ei arvanudki, et ma seda kunagi oskan kirja panna. Kirja peaks panema tihemini asju, siis võibolla mõistaks neid paremini.
No comments:
Post a Comment