you know?

It's time to make sense of everything? It's time to know who we are?

Is it the time? Right now? Ma küll ei tunne.. aga täiega tahaks. Ma lihtsalt olen nii lost ja see on juba nii muhedalt naljakas, et ma tahaks lihtsalt seista kõigi ees ja muiata mitte midagi mõeldes, sest kõik mis ma tunnen, et on või ei ole või võiks olla on lihtsalt nii ebamäärane ja imelik ja ma ise olen lihtsalt nii lost igas mõttes, et nüüd.. elan vaid päev korraga ja mõtlen rohkem ja üritan olla selline nagu kõik teised. Päriselt ka? Ma olen jõudnud punkti.. kus ma pean olema nagu kõik teised vist, sest nii nõutakse ja nii tahetakse, tra ma ei tea enam ka nagu mis asja või kes asja.. okei.. loodetavasti mööduv nähtus.
Olen käinud see nädal ilusti koolis ning isegi rohkem kui nõutud! Eksamivihikust olen kõik enamvähem ära lahedanud! Ma TEAN, et ma TAHAN teha mõlemad eksamid hästi ning ma TEAN ja USUN, et mul on potentsiaali kui ma vaid võtaks ennast tõsiselt. Ma pole nii kaua ennast tõsiselt võtnud, sest kõik inimesed tahavad seda suurte silmadega naljakat tüdrukut palju rohkem näha, kui mingit elufilosoofiaid rääkivat tõsist ning kaalutlevat tüdrukut. Niiet nüüd ma pean kiiresti transformeeruma selleks, kes ma tegelikult olen(vist?) ja tulema ära oma freaky-funny poolest natukeseks. Kuna ma olen nii ilusti koolis käinud, vaatamata sellele, et vanemaid ei ole, väärin ma PARIMAT SUVEPUHKUST ning mul on palju dilemmasid seoses suvega, aga 1 asi mida ma kindlasti tean, on see, et ma pean ENDAGA olema ikka veic ja eemalduma linna-elust, ükskõik kui kiiresti siin kõik edasi liigub (kui ma protestis töötan, siis ilmselt chillin seal), nokk kinni, saba lahti noh .Tahaks lihtsalt Haapsallu sõita, hüpata päevad läbi batuudil, lugeda, päevitada, käia ujumas. I SO NEED IT. Ja muidugi pärast seda enese leidmist: tahan oma sõpradega veeta kvaliteet-aega.