firebirds!

Oeh, terekest. Ma ei teagi enam, segane värk. Surfilaager oli nii super, et ma pole üle saanud. Unenäod on kummalised ja hirmutavad, eluratas keerleb ja keerleb nii kiirelt, et ma ei jõua isegi pilku üle visata. Tahaks olla öid üleval ja päevi veeta magades. "Great, great mind against themselves conspire." Tuli praegu laulust ja nii tegelikult on. Viimasel ajal on naljakas, sest ma suudan ennast kuidagi kuskilt kõrvalt vaadata ja näen tegelikult kõike, aga nii out of the box ma ikkagi ei ole, et ma suudaks jäädagi kõrvalt vaatajaks, shame on me, aga noh ilmselt nii ei saagi elada, tuleb lihtsalt olla ja teha. Näen nii palju inimesi tegemas valesid tegusid ja üldse mitte nende enda kasuks, aga ilmselt pole mina mingi ütleja mida nad ei peaks tegema, aga lihtsalt vahel mõtlen .. et tahaks neile öelda. Ma tahaks nüüd puhata ja mõelda, unistada ja vaadelda. Ma pole üldse üksi olnud ning viimasel pool aastat pole ma tahtnud kordagi ÜKSI olla, ma alati helistan kellelegi või olen kellegagi koos, naljakas. Pidasin ennast inimeseks kes naudib üksindust, aga ilmselt mingi "kaksiku" tähtkuju soon on välja löönud, haha. Huvitav igatahes, elame.. siis näeme.

London, New York, mis iganes linn, selle mõttega ma tulen sulle külla:

"Francois Rabelais. He was a poet. And his last words were "I go to seek a Great Perhaps." That's why I'm going. So I don't have to wait until I die to start seeking a Great Perhaps."