“Need tornid ja müürid ja katused, need on kõik väljaspool. Need on nagu selle pudeli silt. Aga ega me seda silti ei joo, eks ole, isegi lakkuda pole teda mõtet, pähe nagunii ei hakka. Sildi võib üldse ära kiskuda, ega viin sellest halvemaks ei lähe. Viinas on ikka nelikümmend kraadi ja kui lonksu võtad, siis käib tuline jutt kõrist läbi. Tähtis on sisu. Vaata seda te peate oma sõbraga nuputama, kuidas saaks õige sisu, nii et oleks nelikümmend kraadi ja oleks ka tuline jutt.
- Ma ei saa aru…
Mis seal aru saada, see on ju päevselge. Iga asjaga on nii. Võtame või naisterahva - vanaeit võib ka end sisse kreemitada ja mokad punaseks värvida ja enesele paruka pähe kleepida. Ja õmbleja juurest saab iga viimane krõhva endale uhke kleidi osta, pärast on tutte ja lehve täis nagu roosipõõsas. Aga mis sellest kasu on? Tähtis on see, mis on kleidi all! Eks ole, ega sa paruka ja pitsidega voodisse ei lähe, ikka naisega. Kui jumal Eevat lõi, siis lõi ta ju naise, lõi põrmust ihu ja hinge, aga mitte kleidi ja siidisukad. Mõelge asja sisule, mitte raamile. Pildiraam ise on lihtsalt seest tühi ruut, sa võid ta kasvõi seale kaela riputada, aga ega siga sellepärast pildiks muutu! Siga on ikka sama siga, kärss kärnas ja saba rõngas. Raam on pettus, aga sisu ei peta kunagi. Näed, selle pudeli sees on puhas viin. Aus kraam, joo teda pudelist, klaasist või kasvõi sitapotist, pähe hakkab ikkagi. Proosit!”
No comments:
Post a Comment