mu sees, mu sees on paradiis

Ma olen õnnelik, et ma elan. See on niiiiiiii võimas ja äge, ma olen lihtsalt niiii fakin tänulik selle võimaluse üle. Ma olen ALIVE, ma liigutan ise oma käsi ja jalgu, ma saan olla seal, kus tahan ja ma saan teha seda mida ma tahan, see on nii haigelt lahe.. vähemalt see kuidas ma seda hetkel endale teadvustan.
"Tunnen, et hoian ilusaid hingi, tunnen kuis hoitaks mind.. tunnen, et väärin olla nii, sest maa peal on paradiis... mu jaoks.. kusagil siin."

Käisime Lätis esinemas MJ'ga. Eriti eriti tore oli koos tüüpidega, tnx. Tagasi tulles mängisime autos mänge ja naersime ja laulsime kõva häälega kaasa, eriti hõumizz tunne tekkis ja see oli tore. Homme lähen tööle ja ülehomme.. mulle meeldib see töö, veel... ja ikka veel, tegelt.

firebirds!

Oeh, terekest. Ma ei teagi enam, segane värk. Surfilaager oli nii super, et ma pole üle saanud. Unenäod on kummalised ja hirmutavad, eluratas keerleb ja keerleb nii kiirelt, et ma ei jõua isegi pilku üle visata. Tahaks olla öid üleval ja päevi veeta magades. "Great, great mind against themselves conspire." Tuli praegu laulust ja nii tegelikult on. Viimasel ajal on naljakas, sest ma suudan ennast kuidagi kuskilt kõrvalt vaadata ja näen tegelikult kõike, aga nii out of the box ma ikkagi ei ole, et ma suudaks jäädagi kõrvalt vaatajaks, shame on me, aga noh ilmselt nii ei saagi elada, tuleb lihtsalt olla ja teha. Näen nii palju inimesi tegemas valesid tegusid ja üldse mitte nende enda kasuks, aga ilmselt pole mina mingi ütleja mida nad ei peaks tegema, aga lihtsalt vahel mõtlen .. et tahaks neile öelda. Ma tahaks nüüd puhata ja mõelda, unistada ja vaadelda. Ma pole üldse üksi olnud ning viimasel pool aastat pole ma tahtnud kordagi ÜKSI olla, ma alati helistan kellelegi või olen kellegagi koos, naljakas. Pidasin ennast inimeseks kes naudib üksindust, aga ilmselt mingi "kaksiku" tähtkuju soon on välja löönud, haha. Huvitav igatahes, elame.. siis näeme.

London, New York, mis iganes linn, selle mõttega ma tulen sulle külla:

"Francois Rabelais. He was a poet. And his last words were "I go to seek a Great Perhaps." That's why I'm going. So I don't have to wait until I die to start seeking a Great Perhaps."

no cheeers!

Ühesõnaga, pärnutripp oli IN-CRE-DI-BLE ja suvi on lihtsalt nii palav, et ei jaksa olla. Täna käisin verd andmas, pidin ära minestama, aga jäin ellu, uhh. B-grupi veri oli mul.. midagi uut enda kohta mida ma ei teadnud. Siis käisin ka autokoolis esimest korda, et olla nüüd legaalne lõpuks.. kunagi. Oliveriga chillisime linnas ja lihtsalt otsisime varju ja ajasime oma SÜNNAMEGAPARTY plaane.. karm karm. See palavus tapab ja praegu on mul ka nii umbne, et raske hingata. Midagi ei taha teha, aju ei liigu, mõtted ei liigu, käed-jalad.. mitte midagi.. kohutav kärbse tunne. Homme võiks padukat sadada. Palun.. ja siis saaks vihmavarjuga käia, nii äge. Homme lähen Eclipsi vaatama, kuradi Videviku fänn, paha hakkab.. tegelt ei ole, aga emme tahab minna, eks ma siis lähen viin ennast kurssi sellega, kaunis. Päikeseloojang on praegu nii ilus ja romantiline, et tahaks olla ise ka romantiline.. aga ei saa.. ei ole lihtsalt.. ma ei mäleta mida tähendab üldse mingi armumine või mingi uuuu tunne.. kuskil keha rakus. Londonit ootan veits juba.

copy mida ma kirjutasin msnis oma sünnast

nii
*kõigepealt
*mina magan hommikul, tuleb Jonna.. annab kätte lipiku, kuhu on kirjutatud "let's play a game"
*niisiis seal oli kirjas, et pean minema 13.06 bussi peale ja küsima baltijaama tšeburekibaari müüjalt ümbriku
*küsisin siis
*ümbrikus oli kirjas
*et tippu jõuda, peab palju tööd tegema.. esimesed trepiastmed täiskasvanumaailmas tulevad nüüd.. oleviste kirik oli järgmine sihtpunkt
*läksin sinna, küsisin uue ümbriku
*pidin üles ronima
*ja tegema video mille pealkirjaks "täiskasvanuks olemise miinused ja plussid"
*tegin siis videot:D
*kõik vaatasid ma mingi väärakas aga pohhui
*siis edasi läksin kolm jalga
*pidin ostma 17.60 TÄPSELT midagi, järgmine ümbrik oli von krahlis
*kus ma läksin sisse, ütlesin et olen janet ja et kas mulle on midagi jäetud?
*nad ütlesid oiii jaaa
*valasid pitsi viina
*ja ütlesid et palju õnne!
*andsid siis ümbriku
*pidin minema
*raekojaplatsi
*pikaliheitma ja tegema pilti endast
*tehtud siis see ja edasi pidin minema rae kohvikusse kus oli viimane ümbrik ja siis läksin niguliste taha platvormile ja siis seal nad olid kõik jee

otsa laulukatsed

Astusin uksest sisse. Seal oli täpselt 7 inimest. Laud oli neil valgeid ankeete piltidega täis. Ütlesin: "mina olen JN!" Siis nad olid "Ahha jaa.. sinu ankeet on siin!" Edasi ma küsisin kas ma saan ise ennast saata ja nad küsisid kus mu noodid on. Ma ütlesin, et mul pole noote. Siis nad vaatasid üksteisele otsa ja see "pea"naine vaatas mulle suurte silmadega otsa ja vangutas pead ja ütles, et kirjuta endale duurid ümber siis, meil peab siin peast laulma. Läksin siis ukse taha ja tüdruk, kes enne pidi viimane olema, läks nüüd sisse. Järsku oli minust viimane saanud. Kirjutasin duurid ümber, õppisin veel Vikerkaare sõnu pähe, sest mul polnud need peas, mitte ükski lause.. lõpuks ma lihtsalt laulsin seda laulu, kui silpe, mida ma tean või olin siis harjutanud endale kuidagi pähe. Läksin siis sisse tagasi, andsin asjad, sättisin ennast klaveri taha ja midaa asja.. mikker pannakse mulle ette! No juhhei, mis seal ikka. Hakkasin siis laulma, kõik läks närviliselt, ma ei mäleta mida ma tundsin lauldes, aga see mikker tegi hääle väga stereo'ks kuidagi, naljakas. Lõpus kui tuli lõpukoht, mida ma üldse ei plaaninud laulda, hakkasin ma järsku üritama mingeid hüppeid ja keerutusi mida MA TEADSIN, et ma ei saa kätte, aga IKKKA tegin.. no fakk, siis oli perses.. sry väljenduse pärast, aga noh selle lauluga asi ANTS.
Teine laul - Sweet child of mine. Ma küsisin, et kas keegi võib saata, siis üks mees tuli mind saatma, transponeeris enda sündi toon kõrgemale ja siis ütles, et mis tempo on?.. lõin talle nipsu ette ja läks. Ta mängis hullult teistmoodi, nii, et ma ei saanud midagi aru aga hakkasin laulma ja kõik sujus. Kõik läks hästi, ma tundsin ennast enesekindlalt ja vaatasin otsa ja elasin laulu sisse, olin selline energiapall ja äge. Klaverisaatja tegi sellest eriti cooli kiire jazziliku versiooni, see kõlas nii hästi, et ma sain NIII palju julgust juurde ja andsin ikka TÄIEGA. Kõigil hakkas jalg käima ja kõik vaatasid mind selline aww-toreda näoga. See oli tore... oi kuidas ma nautisin seda... mmm.. eriti veel, kui teise salmi võimsamad kohad ja kandvamad noodid tulid, aeh. Siis oli lõpp. Punkt sellel lool. Küsiti, et kas luuletust ka loed. Ütlesin, et ei loee.. Ma loen proosat. Siis olid kõik, OHoo proosat.. noo loe siis. Kelle oma on jne seda küsiti ka, seletasin siis. Proosa lugemise ajal olin ka hästi enesekindel ja kõik oli ülihea, vaatasin otsa ja tegin oma nägusid ja asju ja naeratasin, põhi-"nalja" kohapeal enamus muigasid või naersid, mis oli eriti äge ka, sest ma suutsin nad panna niimoodi sinna sisse elama! Siis ütles "pea"naine, et anna talle see leht ja lahkusin sealt ruumist. Ukse taga istusid 2 tsikki, kes tahtsin klassikalisesse laulu saada. Olin nii närvis, et küsisin kohe "Noh, kas te kuulsite?? Oli väga jube?? Kuidas tuli??" Siis nad olid mõlemad vait, vahtisid mind ja ütlesid, et ei väga hea oli ja et ilus oli. Siis ma olin "OMG OMG OMG, ma olen niii närvis. okei.. tsauka!" Ja jooksin minema, nad olid vait vaatasid mulle järgi.. hahahahaha. freaky.

suvi on vohhh niii

Nii äge ja tore suvi, nii palju asju on tehtud ja niiii palju tegemata! Varsti saangi 18.!!!!!!!

OMG KUIIII ÄGEEE !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

you can't break me

Kalla mu ripsmeisse valgust

pärleina rippuma.

Iga mu rakk tulvab algust.

Pean,

pean

tippu ma

kippuma!