YES

juhan viiding on ime ise

Kõned sisemaal

Minu eneselehitsemine on nagu iseenese õnneksvalamine,
nagu paastuõli kallamine laastutulle; see
on protsess enese vastu, iseenese poolt.
Kõik, mis teen, on lõputu eelmäng, elusuuruse pildi
eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses, eeltöö
sisemaale jõudmiseks.
Seal, sisemaal, pean pidama need kõned, ühekordsed
kõned vabadusest.
Ja ainult need, kes mind lõpuni kuulavad, on vabad.
Neile annan siis oma vabaduse, mis minust läbi lendas.

long time no see?!

Kool on läbi. Tundides enam ei istu. Ilmselt see ei jõua kohale mitte kunagi. Homme on ka vaba päev! Täna lähen veel jooksma kiirelt ja siis on süda rahul ja meel hea!

Londoni tripp oli produktiivne ja väga ulme lahe ja naljakas. Ma poleks kunagi arvanud, et Lizzie'ga nii palju nalja saab lihtsalt. Kõik öised krõpsusöömised voodis, üksteise peale karjumised kuskil random baaris ja muidugi ühest linnaotsast teise trippimine, Alexa Chung'i nägemine ja igaõhtune Old Street'i külastus. Oeh. Nii lahe! Panen siis pildi ka siis viimasest õhtust koos poistega, hahahah!

Ühesõnaga tunne on hea ja tuju on mega. Tegelt nii hullult pole, aga eile oli tore. Eile käisime K uut korterit vaatamas Kosmose kino vastas. Väga nummikas ja kõik oli väga chill. Esmaspäeval on kirjand. Ma nii väga tahan, et see läheks hästi. Ma lihtsalt ei kujuta ette mida ma peaks veel tegema selle heaks. Annan endast parima!

GOGOGOGOGOG EKSAMID FOR LIFE!!!

who you are

LONDON TOMORROW! WILL BE AWSOME!

Seal pidi täiesti kevad olema ja päikseprillid pidavat olema kohustuslikud! Ma olen ülimalt õnnelik, sest homset päeva ma lihtsalt poleks vastu pidanud koolis. Nohune, uimps ja peavalu on mu sees kinni, aga ma usun, et London ravib mu ehk tervemaks, sest kui mitte London, siis mis veel!

Täna avastasin, mis ma tegelikult olen õppinud viimaste aastate jooksul. Ma olen õppinud märkama inimesi, nende käitumise põhjuseid ja eesmärke. Kui ma vaatan inimest, siis ma ei näe enam lihtsalt ta jopet või pusa, vaid ma näen ta mõttemaailma..maailma milles ta elab ja hingab, sest varem ma ei jälginud eriti suuremat pilti. Täna koolis, kui kõik teatriklasside inimesed pidid moodustama 4 gruppi ja tegema pildi, siis ma kohe märkasin, kes hakkas "grupi liidriks", miks ja kuidas ning mis edasi toimuma hakkas. Huvitav.. ei tea kas teised ka niimoodi näevad.

Jessie J - Who You Are (Acoustic)

wonderful life

"The most compelling things to humans are other humans..."

Ma üritasin lahendada matemaatika riigieksamit 2009 ja vaadata palju ma punkte saaks. Tuli välja see, et lahendasin enamus ära, aga KÕIK oli põhimõtteliselt veits valesti lahendatud. Mitte ühtegi täiesti õiget mõttekäiku, YESSS.

Mõtlesin endale uut soengut ka, ei mõelnud välja. Praegu on chill natural juhhei. Kunagi hilem kui mul on pikemad ja tervemad juuksed siis teen Londonis ilusa shoko värvi.

Täna hommikul tegin munavõiet ka, niiii hea asi lihtsalt. Õudne. Ainult ma ei teinud võiga vaid toorjuustuga. Valgu-laks ja väga vähe kaloreid. Ülinämma.

Eile oli T juures megalõbus. Mina ja M istusime enamus ajast Chatroulette'is ja võtsime youtube'ist laule ja laulsime neid inimestele liigutades suid. Lõpuks võtsime mingid cover'id, kus 2 tüdo on laulnud ja siis tegime nagu meie laulaks. Inimesed olid nii exited lihtsalt. ÜLINALJAKAS. Pluss ükskord next vajutades kohtasid K ja M Snoopdoggi, kes oli kogu oma hoodiga seal ja teda näidati hästi korraks ja siis me olime kõik mingi MV ja siis ütlesime, et we wanna see Snoop again ja nad näitasid teda veel ja tüüp jumala naeris. Muidugi jõime ja punast veini ja tegin T kodus esimest korda pitsat, mida polnud seal majas veel kunagi varem tehtud! Päris hea.. muidugi nüüd kui O'l on load lahkume me igalt poolt, sest inimesed on nii mugavaks läinud.

Nädalavahtus möödus Saaremaal teatrifestaril koos mitmete ja mitmete toredate inimestega! Põnev põnev!

Nüüd oleks aeg lumel sulada, et saaks panna kevade mantli selga ja jooksmas käia! Päikeseprillid ka muidugi ette, kuidas ma sain need unustada! Must-buy päikseprillid from LONDON city!! SOON WILL BE THERE with my dear!!!

".. - we find them fascinating."

oh la la

Viimasel ajal ma mõtlen, et oma kallite inimestega tuleb ikka rohkem koos aega veeta. Muidugi me oleme jäänud vanemaks ja bla bla kõik lähevad ööseks koju, aga tegelikult me ei tohi lasta minna sellel lapsepõlve-sõprusel ja kõike-koos-avastamisel-ja-jagamisel, mis varem oli nii loomulik ja igapäevane. Mida aeg edasi, seda rohkem me räägime ilmast ja eilsest päevas ning mul on küll vahel tunne, et ma olen unustanud, mis tunne on rääkida kõigest muust. Mängida ja unistada.. seda on nii kerge unustada. Tahaks, et seda ei unustataks.

Itaalias käies tabas mind suur soov ikkagi välismaale mõneks ajaks ära kolida. Ma ei tea. kas ma tahan seda sellepärast, et kodu tähtsust enda jaoks uuesti avastada või avastada hoopis uus kodukoht. Kirjanikuna oleks kerge elada ühes maailma otsas ja siis kolida teise ,kirjutada mõtetest ja seiklustest mõni raamat ning siis minna edasi. See oleks suht ideaalne. Muusikuna või kellegina kelleks mina pürgin, see nii kerge pole. Kuigi tegelikult tulevikus võiks ju olla nii, et muusikud teevad kus iganes mussi, uploadivad itunesi üles, inimesed ostavad ja kuulavad. Milleks on vaja igas viimases Hollywoodi tv-shows kohal olla?! Okei..no jah, kuidas need inimesed ikka teavad mind muidu iTunes'ist osta.

Ühesõnaga, kes palju teeb, see palju jõuab. Don't forget that.

cool kids can't die

Käed ütlevad nii palju inimese kohta. Viimasel ajal ma olen üpris sissepoole elav ja see on toonud mulle nii õnne kui ka ebaõnne. Ma arvan, et vale onkuulutada oma saavutustest pidevalt tervele maailmale..tähtis on ise õnnelik olla ja rahul sellega, kes või mis sa oled. Ühesõnaga ma ei taha üldse olla mingi introvert, aga ilmselt see aeg ja ilm ja mingi teatav üksi-tunne on tekitanud selle locked-down feelingu. Tegelikult see kõik kaob kevadega ja juba praegu hakkab vaikselt lahkuma, lihtsalt ma mõistsin, et pean kuidagi selle enda jaoks lahti kirjutama, ehk siis mõistan paremini.

Ülehomme pakime asjad ja siis läheme Itaaliasse, alpid ja ilus päike. Mida veel tahta võib. Loodan, et me istume S'i ja J'ga kuskil üleval mäe otsas palkmajas, joome kuuma kakaod ja võtame päikest, kui me vahepeal sõitmisest väga väsinud oleme. Naljakas on muidugi see, et meil on ainult käsipagas lubatud võtta ja sinna sisse peavad suusa- ja lumelaua saapad mahtuma. Päris hea.

4 nädalat veel 12.klassi ebaametliku lõpuni. 4 NÄDALAT to the end of HIGHSCHOOL.. are you kidding me? I just started?!