Tuesday, 10 November 2009

my times come? still my times are here


Nii armas on vaadata kuidas kaks inimest üksteist leiavad. Mina leidsin ka täna unes endale mehe. Kõigepeal ma istusin tegelikult Kostjaga rannas.. hmm väga ulme. Ta istus kivipeal ja ma istusin mingi täispuhutava palli otsas ning me olime vait ja lihtalt ma tundsin mingit eriti kahtlaselt head tunnet tema läheduses. Pärast me olime lennujaamas, koos minu perega ja siis me sõitsime liftiga ja liftipeeglist paistis meie peegeldus, ma kallistasin teda ja siis vaatasin lifti peeglisse. See oli nii armas. Ma olin ilma meigita ja mul oli mu kõige kõige koledam jope seljas, aga ma tundsin, et ta ikka armastab mind ja tahab mind kallistada. Jahm, see oli alles äge tunne.

Täna trollis lampi hakkasin kirjutama oma mõtteid vihikusse, sest need kuidagi tahtsid ennast paberile kirjutada ise. Ma ei saanud mitte kirjutamata jätta. Inimesed trollis veits vaatasid, et what-a-freak aga mul oli sel hetkel pohhui.

Kui sa inimestele teed haiget või üldse käitud halvasti, tuleb alati vabandust paluda kõige viisakamal ja siiramal moel, sest me kõik oleme inimesed ja me kõik tegelt muutume suht härdaks kui keegi tuleb nii siiral moel sinujuurde.

Kuulan laulu The Cure - Pictures of You ja kujutan ette kuidas ma kunagi elan kuskil välismaal, kuidas päike paistab ja ma jalutan õues kellegagi ning me teeme igast lolle pilte ja nägusid ja niisama lollitame. Times yet to come...

No comments: