where are we going?

Ma ei tee kellelegi haiget, olles ise õnnelikum, kui varem. Ma istusin just S'i ja E'ga enda voodis mingi 4 tundi ja rääkisime juttu ja sõime koooki ja jõime caffe lattet. Alguses rääkisime kõik diibimad teemad ära, mis meile üksteise juures ei meeldi ja kui me peaks üksteist tutvustama kellelegi võõrale, siis mida me talle räägiks ja.. noh üldse.. mõtlesime oma elude ja kohtade üle järele, kus me seisame ning mida me tegelikult teeme või teame, mitte ei oleta. Lõpetasime sellega, et me naersime lihtsalt nii kõvasti, kuna meenutasime eelmise aasta seiku ning ei suutnud enam olla ühes ruumis eriti, sest energia oli järsku lihtsalt nii laes. Just siis tuli Meelis ja viis nad ära mu juurest, agaa siiski .. nii chill oli. I love hanging in my bed.

Muide täna käisime veel söömas Basiilikus, nende samade neiudega ning vaatasime filmi "The Valentine's day" ära. Nii halb, siiralt, palun ärge kulutage oma raha selle peale. Minge ükskõik mida muud vaatama, see on lihtsalt seosetu pask ning Hollywood arvab, et kui nad topivad kõik vähegi ilusad ja tuntud näitlejad ühte filmi, kus pole mitte mingit läbivat joont, ega mõtet, siis on sitaks kõva film. No vabandust väga aga EI OLE.

Lugedes teiste sõbrade blogisid, tundub nagu neil oleks kurb olla. Kahju, aga everything is in your OWN hands ja ma olen nii tüdinenud sellest, et ikka ja jälle otsitakse süüdlast kuskilt mujalt, kui enda peegelpildist. Mina lähen vaatan nüüd peeglisse ja TEAN, et kõik mille pärast mina pole õnnelik, on seal. Aga hetkel ma olen õnnelik ning seega ei saa ma täna peegli peale vihastada. Kui te pole õnnelikud, siis vaadake peeglisse ja make a change, in YOURSELF.