Dark.. come soon.. ma tahan juba unemaale, ära reaalsusest, kõik on siin nii külm ja mul on tunne, et ei ole mitte kedagi mitte kuskil. Kuigi nad on olemas kõik, aga me kõik eksisteerime üksi, me oleme kõik nii üksi. Praegu on see hetk, kus see kõik jõuab mulle kohale jälle. Ma olen siin üksi, oma mõtete ja oma olemisega. Mitte kedagi, mitte kedagi rohkem ei ole siin minu mõtetes ega kuskil. Siis kui kõik on olemas, ei oska ma ikka väärtustada nende olemas olu. Ma tahaksin paluda vabandust, aga vabandust on hilja paluda ja ma tahaks nutta, nüüd on minu kord nutta, jah Martin, said nüüd. Kuigi ilmselt ma ei nuta, sest ma ei nuta mitte kunagi tegelikult. Viimati ma nutsin vist siis kui ma vaatasin Tuurikella ja liblikat. Peaks õppima emotsionaalsem olema. Kurat ma peaks ju mingi vähi tähtkuju all sündinuna olema väga emotsionaalne. Äkki olengi, no tõesti, vabandust väga, aga ei ole. Mis tähtkujust ma olen siis ei tea. Ma pole ikka seda veel suutnud välja mõelda.. aga kuskil ma kindlasti olen.
Täna on lihtsalt kõige üksim päev. Ma käin toast tuppa ja tean et mul on vaja asju teha, aga ma teen kõike muud, kui seda mida vaja ja otsin endale lihtsalt tegevust. Kõik on praegu nii faking kurb, hetkel. Homme hommikul on ilus jälle kõik, sest siis on koolipäev ja kõik toredad inimesed on minuga ning mul on juba kõik unustatud.. so DARK COME SOON!
Everyone I love
I need you now
Come on,
I lied, I lied to me too
(so what?)
Come on,
I lied, I lied to me too
http://www.youtube.com/watch?v=tD3Vro2gs1Q&feature=grec
No comments:
Post a Comment