
Nädal oldud kuskil mujal maailmas ja mõtetes. Eile mingil hetkel jõudis jälle kõik mulle kohale, mis mu elus tegelikult on käimas ja kõik läheb ilmselt samamoodi edasi ka. Ma tahaks päikest ja sooja-tennise-ilma ning uut korterit, kuhu ma saaks ketsidega kastid käes sisse kõndida.
Täna oli kuidagi halb, tahaks helistada kellelegi, keda ei ole olemas. Ma tean täpselt millist kohta see inimene peaks mu elus hoidma, aga sellist inimest ei ole. Ma ei räägi hetkel mingist stereotüüpsest-boyfriendist, ei, ma tahan lihtsalt kedagi, keda ma saaks kaugelt armastada ja asi piirdukski sellega. See kaugelt armastamine on lihtne ka sellepärast, et siis ei saa haiget ja ongi nii. Mul oleks vaja kedagi kes oleks hästi-hästi-hästi soe ja muhe, keda kaugelt armastada. Ta oleks nii soe ja nii hea, et kogu maailm tunduks kohe palju parem, isegi tema häält kuuldes, võibolla. Ta kindlasti on kuskil ja otsib mind ka! Hahaha.. ilmselgelt.
Ma pean ennast inimeseks, kes tegelt oskab näha kõikides asjades head, isegi siis kui need on väga halvad ja tuua inimeste päeva natuke päikest. Praegu oleks mul vaja mingit energiapommi siia kõrvale, kes säraks päikesest ja tiriks mind ka sinna sisse.
Viimasel ajal igatsen ühte vana inimest, kes mul kunagi oli elus. Ma ei tea miks teda igatsen, aga tahaks tagasi temaga rääkimise ja hängimise aegu, nii väga. Tahan neid nii väga, aga samas tean nii hästi, et see ei toimiks, sest siis ma tahaks juba tervet pagasit ilmselt, enam selline narritamine ei sobi.
See talv ja lumi on kõik nii rõhuv, et ma isegi ei märka selle olemasolu, aga kuskil sügaval ajusopis see häirib mind nii hirmsasti, et lausa kohutav. AGA ma lähen täna proovikasse ja salvestan uut mussi, et minust midagi ka maha jääks siis planeedile. Hiljem lähen peole ja jälgin vanasõna "Alkohol on kurjas, nii et see tuleb hävitada!"
Geniaalne! Õnne-valem leiutatud!
No comments:
Post a Comment