jesssss

Fakk, nii ilus ilm ja nii hea tuju. Ma sain No99'st selle kirja, et ma sain ja ma tundsin mingit ülendavat rõõmu, mingit hullu energiavoogu, et käisin lihtsalt edasi-tagasi ja hüppasin ja panin hea mussi peale. Asjad tunduvad ise ennast lahendavat ning halb tuju asendub kiirelt heaga. Ma isegi ei tea, miks mina, sest seal castingul ma mingi kokutasin veits ja rääkisin ülirändom juttu. Lihtsalt, et tere mina olen Janet ja see üritus on supercool mis te korraldate. Võibolla lihtsus võlub.
Selle peale mõeldes tuleb mul veel meelde, et eile kui Lavaka tüübid käisid rääkimas siis neilt küsiti, et kas te olete muutunud uuteks inimesteks või olete te pigem ennast leidnud. Mina hakkasin siis mõtlema, kuidas teatriklass mind mõjutanud on. See on kindlasti mind muutnud, aga ainult meeletult positiivses suunas, sest ma tean kes ma olen ja ma tajun oma tugevaid ja nõrku külgi palju paremini. Ma tean mida ma oskan ja kuidas seda enda suhtes "ära kasutada". See on selline tore enese-leidmise tunne, mingi selline ülendav rõõm jällegi, et ükskõik mis ma olin, olen ma nüüd SEE sama inimene, palju rohkem.. minus on palju rohkem seda, kes ma olin ning ma julgen olla see, kellena ma tulin teatriklassi. See sama inimene, ma julgen igas olukorras olla.. ning ma tean, et see ongi see mis ma pean olema. Sest kui ma ei ole iseennas, siis on see lihtsalt enda isiksuse raiskamine või tuulde viskamine. Kes ikka tahaks mina olla niiet olen õnnelik, et lõpuks lõpuks on jõudnud minuni see tunne, mis ma olen või kes. Hullult vabastav. Ma nüüd otsin asja millesse suunata seda emotsiooni ning asja. Ma arvan, et minu sõnapaar, mis mind alati aitab endaks jääda on, et elu-ongi-naljakas-ning-kõik-ongi-superäge. Naljakas, aga that's me.. and that's how you will see me beeing. KEVAD ALAKU!