Ainumas soov olla koos, olla lõpuni koos,
siis on peos õnneloos, võiduloož!
Käisin protestis vestlusel ja päris naljakas on kui peab endast rääkima kellelegi täiesti uuele, kes võtab sind enam-vähem valge lehena (va. kõik signaalid, mis ta saab välimusest ja mu käitumisest kohe alguses). Muidu on kõik eriti tore ja armas, ikkagi. Eile tulime O'ga minukale, tegime smuutit ja unistasime ennast täiesti teisele planeedile ja siis naersime ikka oma lolluste üle, aga ütleme nii, et kõik oligi saab olemagi ülilahe! Pärast liitus veel C ning me ÜRITASIME teha jääkohvi, ei tulnudki üldse halb, täiega hea oli. Rääkisime ja rääkisime ja mõtlesime ja meenutasime. Järsku avastasin, et oleme ikka suureks kasvanud, aga see ei röövinud üldse selle hetke mõnusust. See öö, kui me läksime soundchecki proovikasse ja mingi Linkin Park'i tüüp enam-vähem ütles, et "shiiit happens, mina teen proovi" ja enne esimest live istusime pirital paadisadama kaldal ning O ütles, et täna algab meie karjäär! Kix ütles sellepeale, et täna sa kukud ühest karjäärist! Kusjuures kui tagant järgi mõelda, siis ma ei teagi kumb juhtus. Ilmselt ei juhtunud tegelt mitte kumbagi. 6h proovid, kui me käisime vahepeal süüa ostmas ning Petsi mullaaugu proovikas.. kurat.. ma mõtlesin kunagi, et need ajad ei saa kunagi läbi, aga ometigi on nad nüüd mälestused ainult. Oleme ikka muutunud päris palju, kõik.. tsiteerides Ulpi: "Tere tulemast täiskasvanute maailma! "
Tegelt väga tore on ja päike paistab ja tundub, et asjad hakkavad ennast ise lahendama, kui KEEGI nende lahendamist meeletult ei ürita takistada. Ma tahaks juba öösiti väljas chillida ja nautida kuuma rannaliiva, hommiku kella viieseid pangal istumisi ning lõputuid lõkkeõhtuid. Nämma.
No comments:
Post a Comment