go 17

Istun vaikselt ja kuulan vendi Urbasid ja päris armas on. Eile see punane M ei olnud küll hea mõte, aga tuleb ilmselt seegi proovida ära. Igatahes õhtu oli niiii tore ja nii armas ning ma olen eriti õnnelik, et need inimesed on olemas. Mul on kahju nendest, kellel pole üldse sõpru või kohti kuhu minna või asju mida teha. Me grillisime eile vahukomme ja kana ja vorstikesi, mängisime meeeeletult kõik-võimalikke impromänge ja lihtsalt nõnda tore-super-mega-hea. Tahaks kirjutada 80 keeles idülliline ja siis naeratada veeel kord ja veel kord. Õnnehormoone on nüüd küll iga eilne viibija täis, sest väga ammu pole lihtsalt põsed valutama hakanud, sest lihtsalt niiii naljakas ja fun on. Eriti haige ikka.
Kui me J'ga taksoga koju jõudsime, enne 3me veits, siis täpselt takso taga tulid ka vanemad, niiet me astusime koos väravast sisse, kallistasime ja rääkisime kuidas meie õhtud möödusid, see oli eriti tore lõpp. Uinusin kohe kui voodisse sain ja võtsid tekid-padjad kaissu ning nägin eriti amazing unenägusid, et hommikul kui päike hakkas mu tuba juba niii soojaks kütma, ei tahtnud ma üldse tõusta. Emme tegi eriti spetsi hommikusöögi, ta nimelt käis poes. Ma armastan neid nädalavahetuse hommikuid, kui keegi käib poes, siis kui teised magavad. See keegi toob KÕIK head asjad poest ja siis on laud kaetud ja ainult kõige parimad asjad on seal. Salatid, pannkoogid, maasikad, värsked chiabattad.. oeh. Go 17 !