no cheeers!

Ühesõnaga, pärnutripp oli IN-CRE-DI-BLE ja suvi on lihtsalt nii palav, et ei jaksa olla. Täna käisin verd andmas, pidin ära minestama, aga jäin ellu, uhh. B-grupi veri oli mul.. midagi uut enda kohta mida ma ei teadnud. Siis käisin ka autokoolis esimest korda, et olla nüüd legaalne lõpuks.. kunagi. Oliveriga chillisime linnas ja lihtsalt otsisime varju ja ajasime oma SÜNNAMEGAPARTY plaane.. karm karm. See palavus tapab ja praegu on mul ka nii umbne, et raske hingata. Midagi ei taha teha, aju ei liigu, mõtted ei liigu, käed-jalad.. mitte midagi.. kohutav kärbse tunne. Homme võiks padukat sadada. Palun.. ja siis saaks vihmavarjuga käia, nii äge. Homme lähen Eclipsi vaatama, kuradi Videviku fänn, paha hakkab.. tegelt ei ole, aga emme tahab minna, eks ma siis lähen viin ennast kurssi sellega, kaunis. Päikeseloojang on praegu nii ilus ja romantiline, et tahaks olla ise ka romantiline.. aga ei saa.. ei ole lihtsalt.. ma ei mäleta mida tähendab üldse mingi armumine või mingi uuuu tunne.. kuskil keha rakus. Londonit ootan veits juba.