open

Ma ei tea kus ma olen oma eluga praegu, aga ma nii tahaks loota, et ma olen teel kuhugi, millegi suurema suunas.. sest ma tean, et ma PEAN olema.. miks ma muidu olen eksole. Mu tulevik, järgmine aasta, see kõik on nii hirmutav ja ma kardan, ma pole seda vist varem tunnistanud, aga ma kardan seda kõike nii väga. Ma ei tea kas ma olen valmis saama inimeseks, kes vastutab enda eest täielikult, kes peab muretsema toidu lauale ja olema tegelikult täiesti üksi, küll teistega koos, aga keegi ei korista mu järel ja keegi ei hoolitse mu eest, ei plaasterda mu haavu või ei helista nii tihti.. ma ei tea.. ma ei ole veel valmis olema täiskasvanud naine. Ma tahaksin olla muretu ja õnnelik laps, igavesti, kes arvab, et kõik unistused lähevad täide ning ma need õhulossid mida ma ehitan, on ka kunagi reaalsuses olemas.
Tegin IELTS'i ära ja oma ankeet on peaaegu valmis, et saata ära, tuleb vaid tulemused oodata. Just Filmi züriis olemine on äge, söön mandariine ja istun bossina kõigil seanssidel, see on tore, olen õnnelik selle võimaluse üle.
Igatsen jõule ja igatsen nii paljusid asju..talv tuleb külm ja karge.. got to live with that.