Tahaksin selle postituse pühendada Tallinnale. Tahan sind tänada selle eest, et oled olnud mulle koduks. Tahan üelda, et tänu sinule on leidnud aset paljud ilusad mälestused. Sa oled ilus ja mulle meeldid sa igas valguses, igast inimestega, mitte ainult sellepärast, et sa oled minu kodu vaid sellepärast, et sinus on midagi müstilist ja memoriaalset. Tahaks kallistada sind ja üelda, et kõik kohad kus ma olen elanud ja käinud, olnud ja näinud on olnud väga suure tähtsusega minu elus ja ma ei tea kes ma oleks, kui sind poleks. Sul on oma "glory", su üle valvavad tähed öösel ja päeval täidab päike sinu tänavaid, nii kevadel, talvel, sügisel.. sa meeldid mulle tegelikult koguaeg. Kõik need öised kondamised su tänavatel, päevased istumised muruplatsidel, mu lapsepõlve pargid ja tiik, mille ümber õppisin jalgrattaga sõitma. Talvised suusatamised, suvised rannaujumised ja kõik, mis teeb su selliseks, et keegi ei saa täpselt aru mis elu need inimesed siin linnas elavad. Mulle meeldib, kui on külm sügisene ilm, värviline vanalinn, kõigil juba mantlid seljas ja mütsid peas. Varsti on see aeg juba kus tuleb kindad kätte panna.. naljakas, aga nii see on. Selle nostalgia lõpetuseks tahaksin üelda veel ühe viimase asja. Kallis Tallinn, lõppude lõpuks tänu sinule olen Mina leidnud oma inimesed ja.. the people I've met are the wonders of my world.
No comments:
Post a Comment