beeing

Miks öeldakse, et tühi-nagu-kell? Kas kell ongi päriselt siis nii tühi? Kõik meie aeg, kõik hetked ja kõik ootamised, on ju tema teha, aga ise on ta.. kuidagi nii lihtne. Aeg on suutnud mind panna uskuma nagu oleks ta kell ja pannud mind tema järgi elama. Mõistatus.
Avastasin, et käärimis-kärbestel on veri. Tapsin ühe ära ja näe, mu peopesal oli vereplekk. Äkki siis meie tekkisime ka sellest kui Suur Mõistus jättis märkamatult midagi käärima? Hah.. tegelt ilmselt mõni teadlane on juba selle üle pead murdnud, niiet mul pole ehk mõtet mõtelda sellistele asjadele.
Olen vahepeal suureks saanud, nii märkamatult eneselegi. Käin kohtades, kus ma varem poleks käinud ja mõtlen mõtteid, mida mul varem ei olnud tarvis mõelda. Imelik, aga uus. Varsti saab sellest tavaline, aga selleni läheb veel aega. Hetkel olen enesekeskselt sügise-idüllis, mis on ilus. See on nagu kurb ja ilus, samal ajal rõõmus ja kole. Vastandlik. Ma pole armunud, juba viimased 17 aastat.. vähemalt see tundub nii pikk aeg. Tahaks olla.