ilusad asjad on olnud

elu on ilus olnud. Praegu avastasin igasuguseid vanu pilte. Kus me S, E ja K oleme minu aias, telgime ja üldse pilte eelmisest suvest, mis olid kuhugi x-kausta ära peidetud. Hullult huvitav oli lihtsalt. Täna lõppesid mu elus 2 asja. Polymeri peod ja orkutisse piltide lisamine. Naljakas mõelda, et ma enam neid asju kunagi ei tee. Orkut tundus kunagi nii.. elu nagu. Kui vahepeal seda rekonstrueeriti, siis oli tunne et nagu inimesed oleks kõik kadunud ja kedagi ei saa stalkida. Kõik tundus sel hetkel nii pointless. Hetkel ma just tulin Polymerist ja nii halb nagu. Mu sõbrad veel pealegi arvasid, et ma valetasin neile, et mu isa haige on. Samas ma mõistan neid. Mul tuli see muinasjutt meelde, kuidas lammas karjub koguaeg et hunt on siin, tulge appi!! Ja kõik tulevad appi esimesed 3 korda, aga kui hunt päriselt tuleb, siis lammas süüakse ära. Tunnen ennast praegu selle lambana, valetamise kohapealt, sest ma tean et ma olen neid hädavalesid välja mõelnud ja nüüd mind enam ei usuta kui päriselt ka mingi teema on, naljakas kuidas see toimib. Tegelt ma olen kõik ära teeninud ja faking hell, mul on tunne nagu inimesed nõuaksid mult vahepeal mingi perfektsuse kehastust inimesena. Fakk, ma olen ka inimene, oma vigade ja deborite ja asjadega. Ega ma ei suuda elulõpuni mingi tasakaalukas ja chill olla, comeon. Mul tuleb ka debor ja tahaks kõik segi peksta, miks ma ei või olla mingi eriti hüsteeriline vahepeal, oleks see väga hull või? Tahan olla äkki ka, äkki ma ei taha koguaeg olla mingi mega tark ja tasakaalukas. Äkki tahan ka lihtsalt olla loll, sest kõik tundub siis palju lihtsam. Peaasi et ma ise teadvustaks endale mida ma teen ja miks. Ma eile õhtu mõtlesin, et kas toimiks telesaade "J.N. otsib parimat sõpra/sõbrannat". Mul ei ole tegelikult seda kõige kõige parimat sõbrannat või sõbra. Ma armastan Stinnet ja ma armastan teatud tingimustel Elinit ( kui ta tauni ei peksa ) ja ma armastan Oliveri (kui ta teab kes ta on ja hoiab kinni sellest) ja ma armastan Haljastet (kui ta on olemas oma chilli ja sooja olekuga)ja Kristiinat ka ikka veel, sest memories are still here, with me. Ma armastan neid kõiki nii väga, aga kus on minu best best of all parim sõber? No where.. kõigil on mingi 1 inimene, kes on neil koguaeg olnud. No tere tali. Kui ma olen 40 kes minuga mingi kohvikusse tuleb pläkutama. Ilmselt nad kõik tuleks tegelt. Okei, jõudsin järeldusele, et mul pole vaja best best of all parimat sõpra, mul on vaja lihtsalt teadmist et nad kõik oleks mul olemas. Muidugi suudan ma vahepeal 7 korda kõik ära situda ja siis võiksin ennast põlema ka panna, aga noh, tra J.N., kes sa oled selline.. fakk u..