Möödunud on siis 6 ja pool tundi imelist uneaega, rohkem lihtsalt ei suutnud, sest ma nägin vaimusilmas kuidas O üle aia juba ronib ning seab sammud mu akna taha ning siis koputab ja siis ma karjun, haha.. samas võibolla ka ei karju, mängin lihtsalt surnut, võimalusi on palju.
Üleeile oli üks eriti mõnusatest-spetsidest õhtutest, kus istutakse terrassil, pannakse küünlad, veinid, snäkkid, palju sooje riideid, tekid ja paigutatakse ka 1.2.3.. head sõpra:). No ütle elu, mida sul veel pakkuda on?
Meie õhtu quote :
What you don't have you don't need it now
What you don't know you can feel it somehow
Laupäeval koristasin TERVE garderoobi ära, nüüd on jälle kõik chill-kill-bill, lähen garderoobi, valin särkkivärkki.. nagu poes noh. Hiljem mõtlesin, et filmiks veits ja siis ma paar kena tundi filmisin oma live, püsti ja istukil, pikali ja külili.. kui ma kunagi digika juhtme üles leian, siis saab neid arvutis vaadata ja naerda, ilmselgelt eksole. Enne Protesti minekut käisin dušši alt läbi, panin Written in the stars - Leann Rimes ja kuulasin ja laulsin kaasa, äge. Protestis oli ka nii cool ja chill, eriti tore ja armas. Sõbrad kõik käisid läbi ja kõik muud näo-tuttavad, kes siin Tallinna peal liiguvad, haha. Lõpuks ma olin nii üleväsinud, et ma enam ei rääkinud ühtegi sõna, aga tegutsesin hullult kiiresti. E'ga panime kinni umbes pool 6 ja ajasime kõik need protesti hõumid sealt välja ning läksime taksodesse. Oi kuidas ei tulnud und kodus, aga lõpuks ikkkagi jäin tuttu. Kui ma kell 6 umbes värava taga võtit otsisin, siis oli eriti lahe tunne. Hommik kumas ning kõik oli hele-hele-sinine ja vaikne. Nuts oli taskus ja selline naeratuse-moodi-asi näol, eh.
Vahepeal ma arvasin, et kõik cool, mida ma kunagi meenutan on möödas, nüüd arvan, et seda tuleb oi-oi-oi kui palju veel!
No comments:
Post a Comment