Damien Rice-Cannonball. See on kõik, mis mul öelda on. Kõige ilusam laul. Praegu jooksin rutates teleka taha, sest filmis käis SEE soundtrack. Olin ära unustanud selle laulu... aga tundub, et praegu oli nagu ment-to-be, et ma selle uuesti leiaks.
Täna oli nii ilus päikseline päev. Hommik oli värske ja karge. Laupäev. Tahtsin Fb'sse kirjutada, et niii iiii ilus on kõik ja kõik, aga ei hakkanud liiga emotsinaalne olema. Mõned inimesed on hiljuti nii lähedaseks saanud ja teised on nii kaugeks jäänud. Ilmselt selle asja nimi on, et kõike-korraga-ei-saa ja järelikult nii nagu on, peab olema ja selle tee olen ma ise valinud.. või siis nii on keegi teine valinud. Tänases päevas oli kuidagi nii palju emotsioone. Päike, naer, head ja kõige ilusamad sõbrannad üldse ja mu kallid õekesed, keda ma nii väga armastan, et igapäev võiks olla nii nagu oli täna. Emme ja issi tulid tagasi ja tõid nii palju toredaid asju, see kõik. Isegi baltijaama turg meeldis mulle täna. Ma ei tea mis selle sügisega on, aga I seem to enjoy it. 12. klass on kurb kuidagi, sest kõik on nii suured juba ja kõik võtavad kõike mõistusega. Ma ei tea kas see on hea või halb, aga see on igatahes huvitav..
Its not hard to grow, when you know that you just don't know.
No comments:
Post a Comment