Mis siis juhtunud on ka?
- käisin 16 kraadises vees ujumas
- poetasin laulupeol pisara
- rääkisin 7 aastase tüdrukuga, mis loomi tema pilvedes näeb
- istutasin lille oma aeda
- magasin põrandal
- kirjutasin esimese rõõmsa loo
- käisin suguvõsa kokkutulekul
- pidasin lahedaima 19. sünnipäeva
..siin on vaid mõni osake sellest, mis vahepeal juhtunud on, aga siiski kõige eredamad mälestused. Ma olin oma sünnipäeval nii purjus, et ma alles hommikul sain aru, kui purjus ma olin, sest ma alles siis avastasin tegelikult, mis kingitused ma kõik sain ja lugesin kaardid mõttega läbi.
Viimaselajal ma olen nii palju mõelnud sellele, et miks inimesed ütlevad üksteisele halvasti või räägivad üksteised halbu lugusid. See ei pane mitte kedagi paremasse valgusesse, sellepärast et ta ütleb kellegi halvasti või käitub ebainimlikult ja ebatoleranselt. Okei, ma saan aru, mingil hetkel on see naljakas, aga seda võib teha väga harva. See kui ma ütlesin ükskord ühele, kindlasti ägedale inimesele "Ou artsy, trammis oled sündinud või?", siis ma nüüd mõtlen, et milleks see üldse vajalik oli. Tegelikult ei näita see mind paremas valguses ja kindlasti ka mitte temal endal pole eriti hea olla. Ma tegelikult saan aru, et vahel võib olla kellegagi natuke kuri, aga see, et kellestki rääkida taga mingit paska, ilma et ise tunneksid inimest, vaid üritaksid kuulajale paremat muljet endast jätta või nalja teha..siis...it's not working.
Ah, jahm, on nagu on, ega ma tegelt endale maailmaparandaja tiitlit ei taha saada, sest it takes away my freedom, you know.

No comments:
Post a Comment