in fear and faith

Heya!

Eile käisime eile vaatamas ühte korterit Lääne-Londonis, mis oli 2 korruseline maja ja väga ilus, kuid natukene kallis meie jaoks. See kinnisvara agent oli muidugi sellise moosijutuga ka, et ta räägiks ilmselt kõik ära. Muidugi minu rääkis ta ära, aga nüüd mõtlen, et õnneks T ja O olid vastu, sest see oleks kokkuvõttes tõesti liiga kallis. Kõik on siin tegelikult meie jaoks kallis, aga see on London ja kui sa tahad siin elada, siis pead maksma 1500 naela kuus ehk siis 1600 eurot 3-toalise eest kuus. Palgad on jällegi ka vastavad. Täna läheme vaatame korterit Ida-Londonisse, kus elavad kõik enamasti kõik noored londonlased ehk siis sinna tahame ka meie minna. Hoxton, Hackney, Shoreditch, Old Street - põhikohad, kus on pidu kolmapäevast pühapäevani ja tihti ei jõua ära imestada, kui palju ilusaid inimesi seal liigu.. lihtsalt suu lahti ja vaatad ringi. Niiet kui kavatsete peatselt Londonisse tulla, siis ärge kindlasti takerduge ainult turistirohkesse Soho'sse või Piccadilly'le.

Mulle on tulnud ainult imelikke tööpakkumisi, nagu näiteks - topless teenindaja(muide sellega pidavat teenima 500 naela õhtuga, niiet kellel edevust jagub, palun väga!), aloe vera toodete müümine või eskordiks. Lahe! Ilmselgelt pole veel tööd leidnud.

Eile käisime ka East-Londonis trippimas ja vaatamas, mis toimub ja mis inimesed liiguvad. Tagasitulles istusime bussis üleval korrusel ja järsku tuleb meie poole kiire sammuga blond tüdruk eestpoolt. "Hei! Eestlased vä? Ma kuulsin, et räägite eesti keelt ja mõtlesin, et tulen küsin..." Mul oli lihtsalt mingi aaaoooaaa.. esiteks kell oli pool 2 ja ma olin väga väsinud ja see oli lihtsalt nii ehmatav. Ta tuli nii energiliselt ja äkki ning rääkis veidi isegi hüsteeriliselt. Samas tagasimõeldes oli ta veits naljakas.. heasmõttes.

Kolmapäevast alates meil pole enam ööbimiskohta. Peab vist telki vaikselt ostma minema. Eile, kui läksime seda korterit vaatama oli meil väike tüli omavahel, sest O ütles, et see on mõttetult kallis, et miks me läheme. Ma sain nii vihaseks ja ütlesin talle kõik välja mida ma arvan sellest, et ta päevad läbi hostelitoas krõpsu sööb, tatiseid salvrätikuid voodi alla viskab ja elu24'st uudiseid loeb ning teda isegi ei huvita, et me varsti hyde pargis magame.

Vahel peal hakkab raske ja tahaks koju. Tahaks vaadata külmkappi ja näha reaalset toitu, tahaks kallistada kalleid inimesi ja oma terrassil lebotada. Oeh. Aga ilmselt ma pean ju midagi vastu saama, kui ma kõik need head asjad ära andsin. Comeon, maailm on ju tasakaalus? Või ei?