Thursday, 15 September 2011
Now's the only time I know
Heya heya heya heya heya heya heya heya!
Sain lopuks oma ratta katte! Ootasin seda juba mitu nadalat ja tana motlesin, et okei, nad pole ikka veel helistanud, lahen kohale ja uurin asja. Laksin sinna ja siis juba see must mees, kes seal muuja oli :"Hey Janet! If you think I've forgot about you, you are wrong!" Ta naitas ratast ja arutasime, mida teha sellega, et uhte pedaali polnud. Ta soovitas mul minna Roman Road'il asuvasse rattapoodi. Laksin siis ratas kaekorval sinna ja tuli valja, et neil polnud lihtsalt pedaale. Laksin siis Cambridge Heath'i juurde uut poodi otsima. Vaatasin, et imelikult palju inimesi ratastega, okei..lahen vaatan, mis teema on. Seal oli avatud eile uus ratta pood ja koik oli veel lahti pakkimata. Sobralikud poisid panid mulle uued pedaalid ja uue ketihoidja ja uued pidurid, sest nad olid veits mures mu ohutuse parast nende piduritega ja kusisid, kuidas ma veel elus olen. Onneks ma polnud selle rattaga soitnud. Nad isegi pumpasid mu kummid tais! Astusin poest valja ja voila! Oma ratas! Aega v6ttis, aga asja sai. Laksin tagasi sinna second-hand poodi ja naitasin neile seda iludust nuud! Nad v6tsid mult 10 naela veel vastu, sest ma maksin nende varuosade eest ka. Voit minujaoks! Mu ratas on helesinine, sadul on pruun vintage ja kummid on valge-mustaga. Varsti naitan pilti!
Tana on paev, kui me maksame oma uuri. Ma lihtsalt ei taha seda tunnet kirjeldada, kui sa naed seda raha oma kontol ja sa tead, et homme on see juba Abdul'i kontol, kes on meie landlord ja kellel niigi on palju raha..ta on lastearst nimelt. Aga mis teha, elu on selline.
Olen saanud veel paar toopakkumist, aga mitte uhtegi kohta, kuhu ma ise oleks vaga vaga tahtnud. Kaisin ukspaev Broadway Market'il jagamas ja seal oli nii palju armsaid ja vaikeseid kohvikuid-raamatupoode, kus inimesed istusid oma Mac'idega ja joid kohvi/teed/mahla soid oma oko tooteid, soundtrack'iks Adele.
Seda ma oleme juba oppinud, et Londonis muud moodi tood ei saa, kui pead valetama oma CV'sse.. ja mitte vahe, vaid ikka korralikult, sest muidu sind uldse ei voeta jutulegi. Londonlased on ikka sellised lahterdajad ja peavad inimesi raamidesse suruma oma kusimusega: "Where are you from?" Parast vastuse kuulmist tuleb kusija nakku selgus ja ta kohe teab millisesse kasti sind paigutada oma ratsionaalses mottemaailmas. Eestlased on kastis - aa jaa ida-eurooplane, venelane, ungari on teil lahedal eks?, bulgaaria ka?, te olite kunagi bosniaga uks riik? Selleparast uritan valtida sellele kusimusele vastamisest, sest ma ei soovi olla mingis kastis, aga ilmselgelt nii ei saa, vahemalt nende arust. Kui sa sellele kusimusele ei vasta, siis inglane arritub, laheb narvi ja ei jata sind rahule enne, kui ta teab et sai sind raami suruda, yess!
Valjas on soe, kardiganiga on monus ja mantlit polegi vaja, nagu suvi oleks jalle tagasi tulnud. Esmaspaeval hakkab Freshner's Week ehk siis registreerumine ulikooli, student id saamine, tutvumine teistega ja esimesed sissejuhatavad loengud! Appi, ma kardan nii vaga neid inimesi!
Olen juba Londonist palju rohkem aru saanud. Kuidas siin kaib see eluke, mis siin tehakse ja kuidas siin ollakse. See on eriti monus, et kedagi ei huvita. Praegu uks vaike must poiss vaatab mu arvuti ekraani ja mind vaheldumisi ning naeratab siia postituse peale. God bless him.
Kaisin Bricklane'il olevas Rough Trade'is, mis on siis megasuur plaadipood, kus on lava ja stuudio ja photobooth ja..oeh. See on lihtsalt maailma agedaim koht. Kahjuks nad tootajaid ei otsinud aga seal on nii chill. Varsti ostan endale vinuulimangija ning siis olen seal poes pohiklient! See pood on mu lemmik koht Londonis, hetkel. Seal poes on teadete tahvel, kus k6ik riputavad kuulutusi ules ning seal otsiti mingisse bandi lauljat, ma votsin selle lipiku sealt ja siis motlesin, et kuulan siis mis nad teevad. Nad on actually paris agedad, midagi nagu the xx ainult veits karmimad kitarrisoundid aga selline age kulmus ja mustika ohkub sellest. Ma saatsin neile meili ja lingid, mis ma varem teinud olen. Nad lubasid septembri lopus uhendust votta ja siis vaadata kuidas, millal ja mis.
Uhesonaga, koigest tuleb kinni haarata..that's my life, youknow..now or never..haha.
J.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Ma ikka ei suuda uskuda, et olen ka juba paari päeva pärast seal, siis saame kokku ja võid mulle oma töö leidmise nippe jagada. Ma lahkelt luban! Haha :D:D
Post a Comment