Breathe?

Heehhei


Suvi on käes, 12 juuli ja mul pole mingit suve tunnet vaid ainult lõputu mai kuu tunne, mis tegelikult pole otseselt halb, sest mai on ikkagi mu lemmik kuu, aga kaua jaksad ikka ühte ja sama shokolaadi süüa? London on suvel omamoodi lahe ja mõnus, aga rohkem tahaks merd, metsa ja vabadust. Ma olen ennast ise sellesse situatsiooni pannud ja nüüd pean elama selles situatsioonis. Be careful what you wish for.

Töötan päevast päeva ja kui ei tööta, siis chillin kodus või tripin ringi ilusates linnaosades teistega. Ma ei oskagi öelda, mis aeg on. Üldse kohe ei oska. Kuu aega on veel jäänud elada siin kodus, siis peame välja kolima ja meil ei ole täpset plaanigi veel, kuidas see kõik välja hakkab nägema. Ma tahaks veel Eestisse minna, aga see kolimise asi on vaja ära teha ja pärast seda saaksin rahus edasi minna.

Mulle tegelikult meeldib see töö, mis ma teen, sest see on ülilahe just sellepärast, et ma tutvun nii paljute inimestega ja suhtlen kõiksuguste erinevate inimestega igasugustest maailma otsadest. Need päevad on eriti head kui päike paistab ja inimesed rendivad hea meelega - siis ma mõtlen küll, et küll mul on lahe töö. Aga sellised päevad nagu täna, on küll sellised, et hakka või uut tööd otsima, sest lootusetu tunne tekib ja ei suuda leida põhjust, miks inimesed helista ega taha näha midagi. Ühesõnaga müstiline business, aga tore. Enamus inimesed, kes seal töötavad koguaeg vahetuvad, sest keegi ei jaksa seda tööd teha, sest see võtab nii palju energiat ja aega, aga ma ei ole veel alla andnud ja ma ei näe veel lõppu ka, mis on huvitav, miks ma püsima jäänud olen ja juba kuu seal töötanud. Naljakas.

Oleme käinud nädalavahetusteti väljas ja tähistanud sünnipäevi. Minu sünnipäeval käisime Mile End'i pargis lõbustuspargis, mis oli lihtsalt nii lahe ja naljakas kogemus omaette. Oliveri sünnipäeval käisime Shoreditchis väljas ja istusime poole ööni Hoxton Square'i pargis. Avely kolis ka Londonisse kuni oktoobrini ja otsib praegu endale oma kohta veel ehk siis meil on kerge ülerahvastatus kodus hetkel aga suve aeg ehk siis hetkel võib veel siukest hipi-elu elada. Vahepeal naerame selle üle, kuidas kõik istuvad lihtsalt trepi peal hommikuti ja söövad oma omletti, sest kuskil mujal ei ole olla. Ja siis teised üritavad neist mööda pressida, et õigeks ajaks tööle jõuda. Aga jah, hetkel ma võin öelda, et VEEL võib!

Oma mõtetest ma ei oska midagi rääkida, sest ma elan viimasel ajal päev korraga ja üldse ei tee mingeid plaane, sest ma lihtsalt ei saa. Ma tean, et ma pigem loen päevi kui püüan päeva, aga hetkel lihtsalt on nii. Mul on tegelikult veits kahju, et kõik on kuidagi mandunud ja kurb, aga võimalik, et see on lihtsalt mingi aeg.. ja see Londoni igavene vihm, mis ei lõppe mitte kunagi!!!

Aga varsti saab meil aasta täis siin elatud ajast, mis on nii uskumatu. Tõesti? Nii huvitav on näha neid värseid hingi, kes tulevad siia õnne otsima, sest neil on nii hea aura. London väsitab inimesi, sest selleks et siin linnas ellu jääda, peab ikka reaalne kiskja olema. See on ülihea elukogemus samas, niiet ma võtan seda kõike kui õppetunnina, et saada paremaks ja osavamaks, avatumaks ja ägedamaks ning ma usun, et mu töö kannab vilja ja hakkab minu kasuks töötama üks päev. Ma tean, et hakkab!

Take care, my loves
J.