Thursday, 11 February 2010

the days


Kõik asjad lagunevad minu käes. Ma arvan, et sellel kõigel on mingi suurem eesmärk. Võibolla tahab "miski" mulle koguaeg öelda, et mul ei tohiks mitte ühtegi asja olla. Ma räägin hetkel tehnoloogiast, külmkappidest, sahtlitest, riiulitest, mis lihtsalt mind nähes kokku kukuvad või lagunevad või lõppevad töötamast. See on täiesti ebaaus, mina pole neile mitte midagi teinud!
Isaga täna autos sõitest, otsustasin et lähen õigusteadust õppima(mida hekki eks), aga see on kõige alus. Kui ma tahan olla kunagi edukas ja rikas(siis mul on endal hea olla), siis ma pean tundma seadust, sest kõik finantsdirektorid ja justiitsministeeriumi inimesed on selle haridusega. Seadusi peab tundma sellepärast, et teenida raha sellega, kuidas nendest mööda hiilida. See ongi põhiline kuidas raha teenitakse sellepealt. Veel mulle meeldib vaielda ja argumenteerida igast fakte ning advokaadi amet ei oleks üldse paha.
Täna seisin statiolis ja lugesin ajakirja. Tavaliselt ma saan statoili müüjatelt koguaeg riielda, et ma seal neid loen, ilma et ostaks. Lugesin ma siis ajakirja ja tuleb minujuurde naine, küsib: "Kas sa oled Maria?" Mina siis kohmetusin ja mõtlesin, et äkki vastaks "Jah!", mis siis oleks saanud ei tea? Muidugi ma seda ei teinud, hakkasin natuke naerma ja vastasin ei, viskasin ajakirja käest ja lahkusin telefonikõne peale statoilist.
Sain teada, et kui sa aevastad, siis su peas tekib nii tugev rõhk, mis paneks su silmad peast välja lendama, kui sa neid ei sulgeks ehk siis ÄRGE proovige aevastada lahtiste silmadega!

No comments: