Sunday, 14 March 2010

after you save our lives

It makes me feel alive. Eile oli see päev, see õhtu. Kuigi kõik võtsid väga iisilt ja rahulikult oli ikkagi naljakas, sest spontalt teha hii on ikka päris naljakas. O'ga oli nostalgia ja mõtted maailmalõpust kuni maailma alguseni. Palju mõtteid, palju häid mõtteid, kahjuks mälu ei suuda mäletada neid, kurb.
Live Artcafe's oli halb, aga huvitav oli ikkagi. Mingi imelikult naljakas mälestuspilt on mu peas sellest õhtust. Positiivne on see, et SS'i tüübid innustavad täiega ja it makes me feel goood. Kõik sõbrad ka tulevad ja naeratavad ja ütlevad hästi palju häid ja postiivseid sõnu.
Täna mõtlesin üksi olles, et kus iganes keegi ei elaks tulevikus. Ma tulen igale ühele külla ja we fallow the cops back home ja teeme igast lollusi. Me ei saa kunagi täiskasvanuks ning me ei unusta mitte kunagi who we were. Promise me, Janet, you won't lose yourself in this world.

No comments: