FINITOS BANDITOS

“ The best thing about a picture is that it never changes, even if the people in it do. ”

— Andy Warhol

Palju lahedat on olnud. No99 aftekas oli lihtsalt nii cool ja fancy. Jõudsime Iirisega sinna, saime tema lahingpartneri musta laia mersuga, faafaa eksole. Läksime üles korrusele, mingi 10 inimest oli seal, siis sõime veits, võtsime veinid. Kuidagi järsku ilmusid kõik välja ja terve saal oli paksult näitlejaid, lauljaid ja kõiki muid tüüpe täis, ülicool. Alkoholi voolas ojadena ja 2 ülicooli tüüpi olid DJ puldis oma peenikeste mustade lipsudega, nämm. Õhtu veetsin A ja L'iga põhiliselt koos hängides, kord ühe kord teisega. Väga lõbus oli lihtsalt, täielik relax ja hullult põnev on praegu tagasi mõeldes see, et ma tundsin ennast täiesti endana ja tegin kõike mida oma parimate sõpradegagi oleks teinud, oligi võibolla vahelduseks hea oma safe-zone'ist välja saada ja teistega hängida. Kell pool 6 istusime Anna ja Lauriga No99 jazzklubis, punase valgusega lounge'is, ümmarguse laua taga ning Laur magas ja me lihtsalt jaurasime. I remember that picture in my head, so clearly.
Käisin maal, idülliline, tundsin ennast jälle nagu Sigur Ros'i filmist, seal on alati siuke valgus, kui päike ei paista. Maagika lihtsalt.
Muidu armusin ära ühte näitlejasse ka, haha, no ei armunud, aga lahe, silmarõõõmu oli... jaaa oli.