Eile käisin esimest korda Londonis olevas Eesti Majas ja see oli päris lahe. Mu ema koguaeg rääkis, et mine ja suhtle nendega, aga ma pigem alati hoidsin eemale. Ma vaatsin kunagi ammu, et nad teevad mingit projekti noortele, et kaasata Londonis elavaid eesti noori, kes tegelevad huvitavate asjadega ja on põnevad isiksused. Niisiis see "Noored Londonis" projekt hakkab kajastama, mida eesti noored teevad Londonis, mis elu siin elatakse ja kuidas ja kellega. See on dokumentaal seeria ja me kõik, kes me seal eile käisime, paneme selle kokku - mõtleme mis seal võiks näidata, kus filmida, keda filmida ja kuidas. Meid oli eile seal mingi 15 inimest - ilmselt kõik inimesed, kes töötavad Londonis Eesti meedia heaks või teevad oma magistrit siin. Näiteks oli seal "Pealtnägija" endine toimetaja, kes teeb oma magistrit Londonis ja tema oli see, kes rääkis põhiliselt mida, kuidas ja millal ja miks. Ma tahaks, et see tuleks eriti äge, mitte mingi järjekordne tere-mina-siin-niisama-töötan-hostelis-ja-olen-lahe. See võiks olla mingite eriti ägedate kaadritega dokk, mis kajastaks reaalselt Londonis elavate noorteelu, mis kaasaks klubikultuuri, noorte hobisid ja väljuneid, sest neid on siin nii palju ja nii palju on ägedaid noori, kes teevad nii coole asju siin, aga keegi ei tea nendest. Ühesõnaga, selline projekt siis. Ilmselt esimene dokk jõuab ETV'sse kevadel nagu ma aru sain ja algselt hakkab ilmuma veebipõhiselt.
Reedel käisime peol, kus T kukkus oma näo katki, mina sain molli ja M sai seljatrauma. Päris hästi läks. Me otsustasime välja minna, sest nii ammu polnud käinud ja läksime Shoreditch'i ringi trippima...tantsisime ja rääkisime inimestega juttu. See kuidas T kukkus oli lihtsalt nii õnnetu, et juhuslikult lihtsalt oli äärekivi ja käsi ilmselgelt ei jõutud ette ja siis järsku tõuseb püsti ja ninast hakkab niimoodi verd jooksma, et tal terve pihk verd täis ja jooksime siis ühte klubi/pubisse sisse ja seal WC ajasime inimesi närvi selle verega. Mina sain molli nii, et T oli kuskilt saanud mingi Iphone'i ja ta oli täiesti kindel, et see on tema oma. Kuna ta ise sellega tol hetkel väga osav ei olnud, siis ma pidin sealt midagi vaatama. Ei saanud ja ei saanud ja koguaeg mingi Charlie helistas ja ma küsisin T'lt, et kes on Charlie ja miks ta sulle helistab. Ma võtsin vastu ja siis mu kõrval mingi tüüp ütleb, et ta on Charlie ja see on ta sõbranna telefon. Andsin siis telefoni tagasi, ilma mitte midagi arusaades, miks T'l kellegi teise telefon oli. Siis tuli see sõbranna, kelle telefon see oli ja süüdistas mind, et mina varastasin selle telefoni. Ma olin veits shokis, aga lõpuks läksin ka närvi ja hakksin talle vastu ja küsisin, et kelleks ta end peab. Siis ta läks nii närvi, et virutas mulle rusikaga näkku, niiet ma siiamaani ei saa ühe suupoolega süüa, aga väljaspoolt pole õnneks näha midagi. Päris huvitav õhtu igatahes. Ma olin pärast seda nii shokis, et ma isegi ei jõudnud mitte midagi teha. Ma lihtsalt ei saanud aru, miks see vajalik oli ja miks üldse keegi tuleb lihtsalt lööma, kas me oleme 8 aastased ikka veel või? Igatahes, ma tean seda, et see jääb tema karma peale ehk kõik asjad tulevad ju ringiga ikka tagasi. Võimalik, et sellel tsikil oli lihtsalt väga halb päev. Ma lihtsalt ilmselgelt olin valel ajal, vales kohas, vale telefoniga.
Kirjutasin eelmine nädal oma esimese essee valmis ja saatsin oma õppejõule ka mustandi, et ta vaataks üle. Ta ütles sellepeale, et see essee on "FINE" mis on minuarust kõige nõmedam kommentaar, niiet ma nüüd üritan tõestada, et ma suudan olla parem kui lihtsalt "fine". Ta õnneks kirjutas mulle väga pikad kommentaarid, niiet on mida parandada. Ta ütles, et mu inglise keel on vahepeal nii segane, et ta ei saa üldse aru mida ma öelda tahan, aga ta saab aru, et ma räägin õigetest asjadest.. hea seegi.
Vahepeal saatsin kirja ühele tüübile, kes esines oma bändiga CLUBLAD'il. Ma tahtsin ta kohta uurida, sest nende muusika oli väga hea ja meeldejääv, aga neil polnud ühtegi demo ega mitte midagi. Nad laval ei tundunud üldse nii lapsekingades, kui tegelikult. Varsti saame kokku ja ilmselt ma aitan neid mingilmääral, et saada kogemust selle kooliprojekti jaoks, kus ma pean ühte artisti võtma ja teda promoma ja temaga töötama. Hiljem youtube'ist tahtsin seda tüüpi vaadata, et äkki on mingeid live videosi või midagi ja siis avastasin, et see tüüp on Ellie Goulding'u kitarrist. Endamisi mõtlesin siis, et varsti ma pidutsen siis selliste inimestega haha.
Kodu on meil ilusasti jõulumeelne ja väljas on jahe jahe jahe. Viimaselajal olen nii vaimustatud mingitest hästi imelikest asjadest. Järsku on mind hakanud nii paljud asjad huvitama. Näiteks see kuidas inglise keel on nii mutanteerunud siin multikultuurses keskkonnas ja huvitav, kas keegi on täheldanud ametlikult ja akadeemiliselt seda ja uurinud neid muudatusi. Mul tulevad vahepeal nii äkk-mõtted, et ohh, tahaks hoopis seda asja uurida või seda teada saada. Mingi imelik teadmistejanu ja ma ei saa aru, kas see tuli ülikooliga või kuidas see nüüd minuni niimoodi jõudis. Kui minust endast rääkida, siis ma olen endale kodus nii palju vastutust võtnud, sest mina olen see, kes kodus maksab arveid ja ütleb teistele, et millal mulle on vaja raha anda. Tegin tabeli meile seinapeale, et kes millal koristab ja kes prügi välja viib. Olen nagu mingi "ema" meie majas, sest muidu keegi ei liigutaks lillegi ja me elaks kuskil prügihunniku otsas. Päris põnev amet on mulle osaks langenud.
Me siin vaiksel teeme juba suveplaane ja mõtleme, et tegelt tahaks Londonist ära saada Olümpia ajaks, sest siis oma umbes 10 korda rohkem rahvast ja ma arvan, et siin ei mahu liikumagi. Samas oleks hea tööd teha just sel ajal, sest siia linna saabub ikka väga palju klientuuri sel ajal ja see tähendab ka seda, et palju raha. Augustis mõtlesime trippima minna kuhugi maailma peale, aga eks see paistab, kuidas kõik läheb, sest tegelikult ma tahaksin kuhugi muusika tööstusega seotud asutusse tööle minna, kasvõi tasuta, et saada kogemust. Kõik avaldused on juba saadetud suurtematesse ja väiksematesse, niiet vaatab, mis elu toob.
"You can't hide what you intend, it glows in the dark."
J.
No comments:
Post a Comment