wicked

A juures Streatham'is

Young Turks @ Club100

E suurepärane töö, millest ma siiani vaimustuse olen.

Heey

Avastasin just, et pole nii ammu ühtegi korralikku postitust kirjutanud ja mõtlesin, et teeks nüüd ühe natukene ülevaatlikuma postituse. Otsustasin isegi oma telefonist pildid ja videod arvutisse laadida, et saaksin siia üles panna ja rääkida, mis siis tegelikult vahepeal on toimunud.

Ühesõnaga käidud on paljudes kohtades ja tutvutud inimestega. Käisime ükspäev Streatham'is näiteks A juures T'ga, sest meil polnud midagi muud teha ja tal oli maailma kõige lahedam kodu vist. Alumisel korrusel oli tal stuudio, kus olid kõik võimalikud sämplerid ja suur iMac, mitu erinevat Korg'i, vinüülimängijd ja kõik võimalikud amp'id ja kitarrid ja klaver ja..kõik kõik.. toa ääres oli ilus valge voodi, kus ma sain magada! Ja keset tuba oli võrkkiik. Uskumatu. Sealt sai veel otse aeda ka minna, aga kuna vihma sadas ja külm oli sel päeval, siis me seda võimalust ei kasutanud.

Koolis on meil praegu päris kiire aeg ja nüüd on juba selgelt välja kujunenud, kes tahab seda õppida ja reaalselt pingutab ka selle nimel. Meil on eriti lahedad 3 uut õppejõudu, kahest ma olen juba rääkinud, aga nüüd on meil reedeti üks mees, kes oli ühe maailma suurima record company Marketing Director ja ta töötas Michael Jackson'iga koos. Ta räägib koguaeg nii põnevaid lugusid, et kõik on lihtsalt vait ja kuulavad. Üks õppejõud, kes on veel meie kursuse lemmik on Ray, kes õpetab meile marketing'i ja branding'ut. Tema tunnis on ka kõik vait, sest ta on lihtsalt nii tark ja äge ja sõbralik. Ta rääkis, et statistiliselt peaks üks meie kursuselt saama miljonäriks ja see oli nii naljakas, kõik hakkasin üksteist räigelt pilkudega puurima. Noh, see kes saab, palkab teised ka. Ta rääkis veel igast fakte nagu näiteks, et inimesed kannavad ainult 20% oma aluspesust enamusajast (ehk siis 80%). Ta rääkis, et maailmas toimub kõik 80-20 põhimõttel. Tõi veel näiteks, et see vaip, mis seal ruumis maas oli sellest kasutatakse põhiliselt ainult 20% enamus ajast ja ta tõestas selle nii hästi ära ja näitas täpselt, kus on kõige rohkem käidud ja nii. Eriti äge mees. Koguaeg rääkib oma perest ja lastest ja naisest ja seob need nii hästi teemasse nii, et see ei kõla imelikult. Küsib meilt küsimusi, mis panevad kõik mõtlema oma põhimõtete üle ja ta avab lihtsalt inimeste silmad. Ta räägib seda ka koguaeg, et kui miski läheb valesti või me ei saa midagi esimesel korral, ei tohi kunagi alla anda. Suur suur enamus annavad alla enne seda kui nad oleks just "läbi löönud". Palju palju motivatsiooni olla parem inimene, näha rohkem ja olla teistele eeskujuks. Ma võiks päevad läbi kuulata lihtsalt tema põhimõtteid ja teooriaid ja mõtteid maailmast. Uskumatu!

Hetkel meil päike paistab ja käisime just T ja S'iga Brick Lane'il ja sõime lõunast, jõime smuutisid. Käisime O tööl ka, väga fancy jalatsipood ja siis jalutasime Aldgate East'i ja tulime koju, ostsime Rekorderlig'i maasika-laimi siidrit, mis on jumalate jook.. reaalselt.

Tööd mul ei ole, sain just ülikoolilt oma bursuary, mille nad maksavad igal aastal kõigile täiskohaga õppivatele üliõpilastele (£500), et toetada õpilasi siin kallis kallis linnas. 1. aprillil ma lendan juba Eestisse, aga enam ma ei igatsegi seda nii nii väga kui varem. Ma olen nii harjunud siin elama ja see millega harjud, hakkab meeldima. Kodu on kodusem kui kunagi varem. Selline tunne nagu ma oleks ära unustanud, mis tunne oli see, et keegi teine teeb sulle hommikusööki või, et sa ei pea poes toidu eest maksma. Ma ei mäleta. Ma ei mäleta ennast enam selles olukorras, sest see kõik on nii iga päevane ja tavaline ja okei. Mulle meeldib, et ma just Londonis iseseisvaks sain, sest see on mind kasvatanud nii nii palju. Kui keegi ei usu, siis tulge ja kaege üle.

Ahjaa, vahepeal käisin Apple'i töö intervjuul ka. Ma sain esimesse vooru, aga teise ei saanud.. ilmselt sellepärast, et ma olin suht närvis ja üritasin midagi seletada, mis ilmselt ei tulnud see kõige arusaadavamalt välja. See esimene voor oli nii äge, sest meid oli ainult mingi 25 ja kõik rääkisid endast ja see kõik oli nii chill ja positiivne. Nad ütlesid ka, et väga paljud, kes praegu töötavad ei saanud esimesel korral teise vooru, nii et motivatsiooni on, kui ma sinna peaks veel kunagi tahtma. Eks siis paistab.

Käsi läks krampi. Lõpetan.

Tänks, et viitsite lugeda ka. See on tore. Teeb õnnelikuks.

J.