Olen oma blogi täiesti unustusse jätnud, ma tean, õudne. Naersin just eile õhtul, et pole ammu blogi kirjutanud et keegi ei tea mida ma teen, aga isegi mu korterikaaslaseid ei tea mida ma teen, kuidas peaks siis keegi üldse teadma! Oli üks pikk nädalavahetus tööl ja peale tööd on saanud traditsiooniks alati istuda ja hängida, süüa köögis ja juua leftover'eid ehk siis kõik mis on valesti läinud või üle jäänud. Selle asja nimi on ilmselt oma elu sisse ära kadumine... või siis siia linna.. või siis lihtsalt mingisse situatsiooni... kuhugi kindlasti.
Ma otsin tegelikult mingit muutust hetkel, midagi suuremat, et ma saaks aru miks mingid asjad juhtuvad või kuidas saaks kõik palju paremini olla.. koguaeg lihtsalt mõtlen mingite süsteemide peale ja arutlen oma peas kõiki situatsiooni, suhteid ja olukordi. Olen nõus, et ainuke asi mis seab piirib meie võimetele, oleme me ise. Me ise hakkame arvama mingi hetk, et see on see mis ma tegema pean ja ma ei saa millegi paremaga hakkama või ei oska, tegelikult on see lihtsalt mõtteline takistus, mis saab reaalseks takistuseks. Ma üritan nendest viimasel ajal üle olla, lihtslat olla.. ma ei tea enam mis teeb mind õnnelikuks vahepeal. Tegelikult ma olen olnud viimased kuud väga õnnelik ja leidnud ennast nii paljudes mõtetes, aga praegu on jälle siuke, et kool on kohe kohe läbi ja siis ongi suvi, kus tegelikult võiks teha ükskõik mida, aga ma ei suuda otsustada mida ma kõige rohkem teha tahan, mis mulle kõige rohkem kasuks tuleb ja kuidas nende asjadeni jõuda. Viimaste kuude jooksul olen seda ka hästi palju mõelnud, et mitte keegi ei tea paremini kui sa ise. Mitte keegi. Ainult ennast saab usaldada ja kuulata, sest see on ainuke õige hääl. Teiste soovitusi ja mõtteid võib kaaluda, aga kui nende järgi elada siis ei ole mõtet. Sellised mõtted siis hiljuti ...
Koolis on hästi, kohe läbi, kirjutasin business plaani ära ja hetkel kirjutan eelviimast esseed ja kui see ja järgmine asi tehtud siis ongi teine aasta ülikoolis tehtud. Uskumatu, ma ei oleks arvanud et ma nii kaugele jõuan kunagi.. ma ei tunne, et ma oleks üldse nii tark nüüd, et mulle võiks hakata tiitleid jagama.. aga jagan küll asju juba paremini ja saan isegi Karl Marxist aru ja räägin inimestega poliitikast, massiteooriast, identiteetidest ja brändidest, sotsiaalsetest normidest, moraalitunnetusest jne.. mulle meeldivad need täiskasvanud vestlused, ma täiesti siiralt naudin lihtsalt rääkimist ja mõtete vahetamist, ma võiks ilmselt seda öid ja päevi teha.
Tahan reisida. Tahan õppida. Tahan kogeda. Tahan olla. Tahan nautida. Tahan õppida. Tahan õppida. Tahan õppida. Mitte raamatutarkust. Tahan õppida elutarkust. Tahan olla emotsionaalselt tugev. Tahan olla samm ees. Tahan olla inimene, kellega on alati hea koos olla. Tahan olla inimene, kellel on alati midagi anda. Tahan olla alati inimene, kellega on lõbus. Tahan olla inimene, kellega koos olles keegi ei tahaks olla kuskil mujal. Tahan olla elus.
X
No comments:
Post a Comment